Millest kõnelesid kultuuritegelased pleenumil?
Ignar Fjuk
- TOONA. “Stalinistliku mõtteviisi ja poliitika nurgakive on vaenukurss, mille abil suudeti hävitada kümneid rahvaid, sadu linnu, tuhandeid põlde, miljoneid saatusi, destabiliseeriti üks partei. See on kirg planeerida igasse regiooni, igasse rahvusse, igasse peresse sisemine rindejoon või see lihtsalt välja mõelda. Selline vaenutaktika on olnud halastamatu suurtele rahvastele ning saatuslik väikestele nagu eesti rahvas.”
- NÜÜD. “Mida ma siis silmas pidasin, oli see, et eestlased olid sõjas olnud kummalgi pool rindejoont. Klassiviha ja vastandamise ideoloogia oli lähtepunkt. Võib-olla püüti toda ideoloogia-liini ajada, aga 1970ndatel ja 80ndatel polnud see enam tõhus. See ei realiseerunud.
Aga mis praegu on, see on täiuslik, sellele ongi meie poliitika üles ehitatud! Mustad ja valged, head ja halvad, äärmuslik põlastus ühtede või teiste vastu. See vastandumine pole muidugi midagi lähedaltki sarnast 1940.–50. aastate olukorrale, aga ma ütleks, et praegune vastandumine on ka ametlik doktriin. Kui võimupartei esimehe, peaministri vabariigi aastapäeva usutluses või kõnes televisioonis on nurgakiviks, et kuradi Keskerakond ja pätid, ja vastupidi ka, vastastikku niiviisi ... praegu valitseb selge vastandumise retoorika.”
Arvo Valton
- TOONA. “Meie riigi eripära on selline – ja see istub väga sügavalt sees kõikides tegelastes, aga ilmselt ka meis endis, seda näitasid ka mitmed tänased esinemised –, et me oleme pidevalt vaenlastest ümbritsetud. Sõnaga – meie kõikide sees elab vaenlase olemasolu idee. /…/ Kui rääkida meie maa tootmisalastest saavutustest, siis ühes oleme me kindlasti esikohal maailmas: see on okastraadi tootmiselt.”
- NÜÜD. “Vaenlase kuju on ikka vaja. Aga mitte nii nagu siis. Sellega sai õigustada ju kõiksugu sigadusi, repressioone. Kõik olid sise- või välisvaenlased, see oli lausa märgilise tähendusega. Mis aga okastraati puutub, siis sain teada sellise vahva fakti, et kui Ameerika pakkus II maailmasõja ajal oma abi, siis relvade ja masinate kõrval oli Stalin juurde küsinud ikkagi ka okastraati, ju nad siis ei jõudnud ise toota nii palju.”
Jüri Arrak
- TOONA. “Kas me siin ei eira kõige lihtsamaid loodusseadusi, sest ka vähirakkudel ei ole mingit tõelist opositsiooni ja nad vohavad. Nii et see mõtlemine viib väga lihtsatele asjadele tagasi ja erilisi teoreetilisi arutlusi pole vaja. Sest näiteks ilma opositsioonita tippu pandud või trüginud juht, kui ta tunneb, et tal ei ole midagi karta, siis tema iseloomus löövad välja just kõige tumedamad ja mustemad küljed, mis kontrolli all olles võiksid jääda tema enda sisse varjule ja mitte teha teistele halba.”
- NÜÜD. “Opositsioon on tavaline vaidlus võimu üle. Iga süsteem, iga grupp, iga inimene taotleb võimu, see on bioloogilise süsteemi seadus. Probleem on siis, kui ühel vaidluse poolel on nii suur võim, et see lämmatab igasuguse arutelu. Kits ei hakka ju lõviga vaidlema! Kommunistliku partei ülemvõim ja üheparteisüsteem välistas ametliku opositsiooni. Need, kes väga-väga tahtsid poliitikas tegutseda, võimul olla, aga olid Nõukogude võimuga opositsioonis, pandi vangi.
Praegu saab kõike rääkida, parlamentaarses süsteemis hakatakse vaagima-kaaluma neid paralleelseid variante. Meil on praegu natuke... siiski küllalt palju normaalsem süsteem, mis vastab looduslikule valikule. Looduses on ju iga liik oma siseselt opositsioonis, soo jätkamise ja toidu pärast jne. Ja liigid omavahel on söögijärjekorras, -ahelas. Demokraatia vastab looduslikule süsteemile rohkem kui see, et lõvi ja kits pannakse ühte puuri.
Mul on kalduvus mõtiskleda natuke laiemalt, kui Tallinna või Eesti seisukohalt vaadates. Aga Tallinn on muidugi küllalt hea näide, kui seda ausalt ja tõsiselt analüüsid. Mida tähendab võim, mida tähendab opositsioon. Eri rahvused, koos elamine. Tihti otsib mingi võim väljastpoolt oma süsteemi tuge, nii Idast kui Läänest... Kui enne oli opositsioon täiesti alla surutud, siis nüüd kehtib siin loodusliku valiku printsiip: palun, loo partei, tegutse, räägi ja võitle. “
Tõnu Tepandi
- TOONA
“niisiis
ma tahan ma tahan
et oleks nii
et oleks oma kodumaa president
kelle juurde
ma saan minna
temaga arutada teda toetada
aga mitte nii
et peale minu meie visiiti
peab ta vaeseke ühenduse võtma
Moskvaga”
- NÜÜD. “Pigem on jah nii, et meil on kõik need asjad, vabadus nüüd olemas. Aga asjadega on nii, et kui nad on lõpuks olemas, unistus täitub, siis on häda käes. Kui läheb meelest ära see, et iga asi areneb. Kui see meelest ära ei lähe, siis pole viga midagi. Praegu on lihtsalt teine olukord. Tollal me ei teadnud ju, kuidas see ilus unistus välja nägema hakkab... Mõned küsimused võib-olla on, aga ise otsustamine on meil käes.”
