Taalmaa sõnul sõltub iga monoetendus sellest, kuidas näitleja publikut tunnetab.

Suur jõud peitub selles, kui näitleja publiku n-ö pihku saab. Eesti teatrite repertuaaris on monotükke aga vähe, Taalmaa nendib, et häid tekste napib ja enamasti on tegemist aegunud näidenditega.

Monolavastused on lõviosas komöödiad või stand-up’id ehk etendused, kus näitleja astub publiku ette oma jutuga, peamiselt naljalugudega.

Monomaffia programmijuhi Triinu Ojalo kinnitusel valiti Pärnu festivalile lavastusi väga hoolikalt. “Tahtsime näidata, et monolavastus ei pea olema komöödia,” ütleb Ojalo.

Festivalil saab näha üheksat lavastust, kus teevad kaasa viie riigi – Rootsi, Soome, Norra, Venemaa ja Eesti näitlejad. Esimesena etendub kolme noore teatriinimese debüüt: Kaarel B. Väljamäe ja Diana Leesalu monotüki “Suur mees juba” esitab Priit Pius.

“Hamlet” Rootsi näitleja Roger Westbergi kehastuses tõotab olla põnev vaatamine, kus kuulus draama saab sootuks teistsuguse mõõtme tänu ühele näitlejale mitmes rollis.

Huvipakkuv on kindlasti ka Norra näitleja Juni Dahri “Ibseni naised – kuidas vangistada kotkast”, mis analüüsib Ibseni naistegelaste karaktereid.

Monomaffia kuulsaim osaleja on 84aastane Helsingi Linnateatri legendaarne näitleja Lasse Pöysti, kes mängib spetsiaal-selt talle kirjutatud Bengt Ahlforsi “Liftiehitajaid”.

Eesti publikul on jätkuvalt suur huvi Andrus Kivirähki
“Aabitsakuke” vastu, mille esietendus oli 2004. aastal ning mis ka Pärnu festivalil kiiresti välja müüdi.

Näitleja Tõnu Oja on selle looga noppinud mitu rahvusvaheliste festivalide preemiat.

Teatrielamuseks tõotab kujuneda Katariina Undi dramatiseeritud ja lavastatud Marjorie Shostaki “Nisa” – see köitev lugu räägib Aafrika naisest, keda Unt ise ka mängib.

Kähku müüdi välja ka Conor McPhersoni “Rumm ja viin”, kus vanemuislane Ott Sepp esitab noore mehe monoloogi naistest, lastest, alkoholist ja valikutest.