Või vaata kuldses õhtupäikeses sealt mäeveerult alla, kus Linnaveski järv kõrkjate vahel uinub. Siis “püha rahu asub su hinge”, ütleb kirjanik. Oru vastasveerul istub ta ise pronkskujuna. Tuleb ette, et mõni kooli­tüdruk papa Kitzbergile sülle ronib – see on nagu kivist pink – mõtisklema, mis teda tulevikus võiks vaikse Karksi-Nuia aleviga siduda.