Naistekate asemele trügivad elulood
Üldine pilt, millest räägivad raamatukogutöötajad ja mida kinnitab raamatukogude veebilehel ilmutatud laenutuste edetabel, näitab omamaiste elulugude jätkuvat menukust.
Eks neid ole ju ilmunudki ridamisi.
Asi käivat nii, et ühe raamatu lugemine veel kestab, kui juba küsitakse viimati ilmunut. Näiteks Hannes Võrno “Poisi lugu”, millest on televiisorist kuuldud.
Ent kusagil käib ka juba kerge nurin. Kirjastajate mitte ammu avastatud nišš on nii täis, et uudiskirjanduse üheülbalisus on mõnda lugejat hakanud tüütama.
Jaanuarikuu pingereas on esikohal Anne Veesaare lugu, ent üksikute kogude kaupa selget eelistust pole. “Eks kõigepealt “Õnne” tegelased ja Kihnu Virve,” ütleb üks raamatukoguhoidja. Teine, et jätkuvalt hea minek on Mihkel Raua teosel “Musta pori näkku”, aga tahetakse ka Urmas Kibuspuu ja Elle Kulli elulooraamatut, tegelikult kõike, mis on ilmunud.
Huvi nihkub Eestisse
Populaarsus raamatukogus tähendab, et raamat kogus ei seisa — kuna igaühest on üksainus eksemplar, seisavad huvilised lugemisjärjekorras.
“Paistab, et välismaistest armastusromaanidest ja naiste kirjutatud tõlkekriminullidest on tekkinud küllastus,” ütleb Pärnumaa Are raamatukogu juhataja Malle Pajo. See on tema meelest kõige suurem muutus, mis viimasel ajal toimunud.
Peale kodumaiste elulooraamatute on tema tähelepanekute järgi hakatud üldse rohkem eesti kirjandust küsima. Tendents, mida mõnda aega on märkinud ka kriitikud.
Vanemate inimeste seas on jätkuvalt populaarsed Erik Tohvri üllitised. Neid leiab tihti ka raamatukogude laenutuste edetabeli eesotsast.
Muust värskemalt ilmunust on Malle Pajo sõnul hea minek Petrone Prindi “Minu”-sarja lugudel: “Minu Maroko”, “Minu Island” ja teised reisid.
Täpselt samadest eelistustest rääkis Raplamaa Järvakandi raamatukogu juhataja Rita Merekivi. Tema lisas veel nooremate lugejate ulme- ja põnevusehuvi, praegu siis Järvakandis rõhutuses Stephenie Meyeri “Videviku”-saaga (vampiirid) ja rootslase Stig Larssoni raamatud, nagu näiteks “Lohetätoveeringuga tüdruk”.
Nagu päris elu
Peale laenutuste suure pingerea ilmutab osa raamatukogusid oma kogu pingerida, enamasti on need praegu 2009. aasta kohta. Esikümnetes on tegelikult sageli ka tõlgitud ajaviiteromaane, aga elulood domineerivad.
Tihti hakkab taas silma Erik Tohvri nimi ja piirkonniti leiab Milvi Lembet, kelle menukust kirjanduse asjatundjad vaid irooniliselt mainivad.
Sofi Oksaneni “Puhastus” on jõudnud jaanuari esikümnetesse.
Kui rohkem laenutatud raamatute seast just Eesti autoreid otsida, leiab üles veel ühe eluloohuviga paralleelse suunitluse — raamatukogu lugejatele näivad meeldivat raamatud, mis on “just nagu päris elust”. Ikka armastuskolmnurgad ja pereelu, naiste saatus ja õnneotsingud.
Mingis mõttes on elulooraamat ka pingerea esikümneist nähtud Leelo Tungla isiklikke mälestusi sisaldav “Seltsimees laps”, ka Pille Hanni “Ma armastasin kiskjat”, mis keskendub kooselule kurjategijaga.
Pingeridadest leiab veel Tänapäeva romaanivõistluse lugusid, nagu Ketlin Priilinna “Liiseli võti”, Siiri Laidla “Lihtne lugu…”, Tuule Linnu “Pööratud kuu”. Seal on Marta Karu “Umbes ülehomme”, Adena Sepa “Saatuslikud jõulud” ja õnneks ka Mari Saadi “Lasnamäe lunastaja”.
Enam loetud autorite seas on võimas naiste ülekaal.
Meediast mõjutatud
Kirjandusteadlane Märt Väljataga on ütelnud, et Eestis ilmub igal aastal umbes 60 raamatut, mille määratluseks on “romaan”, ent millest “minimaalsetele kirjanduslikele nõudmistele” vastab umbes kümnendik.
Raamatukogutöötajad teavad, kui raske on üllitiste tulvast valikuid teha. Ent rahanappuse ajal on oma head ja vead. Piiratud võimalused sunnivad rohkem valima, teisalt kõike ei saa, mida tahaks.
“Kvaliteetsest eesti kirjandusest on ikkagi puudus, Tänapäeva romaanivõistluse tase on liiga madal,” leiab Läänemaa Metsküla raamatukogu juhataja Tiina Ulm.
Lugejate eelistusi mõjutab tema sõnul suurel määral meedia. “Kui meedia räägib Leo Kunnasest või Erik Tohvrist, siis järgmisel päeval küsitakse kohe neid autoreid ka raamatukogust,” toob Tiina Ulm näiteks. Ta ütleb, et saab sellest seosest aru, kuna järjest peale tulevat uudiskirjandust ei jõua haarata. Aga ainult meediat uskudes võivad head raamatud tähelepanust välja jääda.
“Tõeliselt hea ja soe raamat, Rein Raua “Vend”, jäi meedia tähelepanuta. Samuti on reklaamijad maha vaikinud Loomingu Raamatukogus ilmunud Holger Kaintsi “Lennukivaatleja”, mida ma kõigil soovitan lugeda,” ütles Tiina Ulm.
Tema sõnul on õnneks raamatukogutöötajal mingil määral võimalus lugejate huvi ka suunata.
Tiina Ulm ütleb, et märkab Metskülas meedia väiksemat mõju. “Ilmselt väiksemates kohtades on nii. Aga meie lugejate hulgas ongi palju ka neid, kes televisiooni action-filme ei taha enam näha ja vaatavad sealt veel ainult uudiseid.”
Kui Mihkel Raua menuraamat ilmus, tahtnud muidugi kõik ka “näppe porisse panna”, aga üldiselt loetavat Metskülas palju ka varasemat Eesti kirjandust üle ja ühed kindlad lemmikud on Põhjamaade autorid.
Sotsiaalne plaan
Raamatukoguhoidjate ühingu ühel mullusel sektsioonikoosolekul nenditi, et uute raamatute ostu võimalused on jäänud kesisemaks ja samal ajal kasvab kogude külastajate hulk.
Kirjandusväliselt on maaraamatukogudel aga üha tähtsamaks muutuv sotsiaalne roll.
“Ma olen kuulnud ütlust, et mis see siis on, iga viie kilomeetri järel raamatukogu. Aga kui piirkonnast on kadunud postkontor, kauplus, kauplusautogi, on lõpuks raamatukogu ainuke koht, kus sa teada saad, mis ilmas sünnib, kas su hajakülanaaber üldse veel elus on,” jutustab Tiina Ulm.
Laenutamise edetabel
Jaanuaris 2010
1. Helen Eelrand “Anne Veesaar: elus, see on kõige tähtsam!”
2. Erik Tohvri “Kodutute küla. Neljas raamat. Läänetuul, taeva luud”
3. Tiina Laanem “Kihnu Virve: nagu linnukene oksal”
4. Sofi Oksanen “Puhastus”
5. Maire Aunaste “Mitte ainult meestest”
6. Kerttu Rakke “Rahatuulutaja”
7. Rait Avestik “Urmas Kibuspuu 31 aastat”
8. Evelin Kivimaa “Arvo Kukumägi. Alasti elu. Ärajoonud näitlejad lastakse ju maha?”
9. Mihkel Raud “Musta pori näkku”
10. Piret Tali “Eino Baskin. Naer läbi pisarate”
Veebruaris 2010
1. Hille Karm “Elle Kull: unes ja ilmsi”
2. Helen Eelrand “Anne Veesaar: elus, see on kõige tähtsam!”
3. Sofi Oksanen “Puhastus”
4. Evelin Kivimaa “Arvo Kukumägi: alasti elu. Ärajoonud näitlejad lastakse ju maha?”
5. Maire Aunaste “Mitte ainult meestest”
6. Rait Avestik “Urmas Kibuspuu 31 aastat”
7. Tiina Laanem “Kihnu Virve: nagu linnukene oksal”
8. Mihkel Raud “Musta pori näkku”
9. Erik Tohvri “Kodutute küla. Neljas raamat. Läänetuul, taeva luud”
10. Justin Petrone “Minu Eesti. 1. osa. Kas lubate elada?”
Allikas: Eesti raamatukogude elektronkataloog URRAM
