“Õnnes” hakkab kaasa tegema Ülle Kaljuste
“Õnne” lavastaja-režissöör Ain Prosa möönab, et esimene võttepäev koos Ülle Kaljustega oli läinud pühapäeval.
Aga vajadus selle tegelase ekraanile toomiseks tekkis Prosa sõnul vast sellest, et ajast mil Oliver-Steni tegelaskuju loosse sisse kirjutati (aga see toimus juba oma 6–7 aastat tagasi), oli pidevalt jutuks, et poiss elab oma ema juures.
“Ema paraku ennast kordagi ekraanil ei näidanud ja hakkas muutuma mingiks nähtamatuks Lepiku Salmeks, kellest alatasa juttu tehakse, kuid keda keegi ei tunne,” ütleb Prosa. “Nüüd siis leidsimegi, et oleks aeg ema mängu tuua.”
Lavastaja lisab, et teinegi põhjus oli olemas. Värske noorpaar – Oliver-Sten ja Merilyn – asus just ema juurde elama. Seegi võte lubab juba eos ette pingelisi stseene, nagu ikka ämma juurde elama asumine.
“Seega leidsime, et seda tegelast on vaja,” ütleb Prosa. “Loodame, et selle liiniga lisandub ka paras annus mõnusat ja mahlakat pinget.”
Mänguruumi on igatahes palju. Seda enam et mängu tuleb just selline näitleja, nagu Ülle on.
“Draamateatris olen temaga piisavalt palju koos töötanud, nii et “Õnneks” mingit nii-öelda kompamisperioodi ei ole vaja.” Ain Prosa on kindel, et sarja pikaealisuse fenomen seisneb selles, et aeg ise on seriaali kasuks tööle hakanud. “Justkui maratonijooksjal, kellel kusagil distantsi keskel teine hingamine tekib, mis laseb tal võiduka finišini joosta. Nii ka meil!” teatab Prosa.
Jüri Aarma
Stsenarist Teet Kallas: Mul oli ammu plaanis kirjutada see tegelane seriaali mängima
“Õnne 13” stsenarist Teet Kallas teab, et on end Eesti inimeste teadvusesse niivõrd sügavalt sisse söönud, et iga uue tegelase ilmumine tekitab vaatajais ootusärevust – nii on ka Ülle Kaljuste puhul.
“Jah, ma olen Ülle Kaljuste sarja sisse kirjutanud ja jätkan vastavalt tema võimalustele,” ütleb Teet Kallas.
Milline on Ülle Kaljuste roll?
Üllest saab Oliver-Steni ema, kelle pärast poiss isegi kord kodust jalga laskis. Ta pole sugugi mingi fuuria, vaid lihtsalt keeruline inimene. Tema välja toomine oli mul juba ammu plaanis, peale Kaljuste kaaluti ka teisi näitlejaid. Aga Ülle ja vaatajate pärast on mul selle üle hea meel.
Mul on Ülle Kaljuste ees mõnevõrra piinlik tunne.
Miks?
Kunagi debüteeris mingi lühifilmiga Urmas E. Liiv, selle filmi nimi oli “Koera surm”. Justkui minu novelli “Koera suremine” baasil. Minu lugu oli liialt eksistentsiaalne. Üksildane mees võtab puhkuse ja läheb oma vana koeraga metsa, et loom saaks rahulikult ja väärikalt surra.
Aga ennäe, too hakkab seal kosuma. Läheb mees oma toiduvarusid täiendama ja näeb järvelähedasel platsil kaht surnud looma. Eks metssiga oli koera rünnanud, see aga vapralt vastu hakanud. Urmas E. Liiv oli tigeda metssea vibuga naisega asendanud, keda mängis Ülle Kaljuste. Noh, see lahendus pani mu kõvasti kukalt kratsima. Ja sealt ka see süütunne Ülle ees.
Olete Üllega ka isiklikult tuttavad?
Kokku oleme puutunud, ent mitte teab kui palju. Repliike vahetanud ja... Ning suviti Laulasmaal ja Lohusalus näinud. Pean teda väga heaks näitlejaks, lausa tippnäitlejaks. Alati on hea meel, kui mõni tugev näitleja sarja juurde tuleb. See paneb mulle kõva kohustuse talle korralik roll kirjutada.
Kas ta jääb püsivaks tegelaseks?
Nii on mõeldud küll.
Kas “Õnne” on ka töötute näitlejate “leivakannikaks”, nagu nii mõnigi arvab?
Noh, vist Väino Aren on pillanud lause, et oma osa eest ta üle pensioni ei saa. Elame tillukeses väikeste võimalustega riigis. Mindki ajab muigama, kui mõni arvab, et ma “Õnnega” padujõukaks olen saanud. Ameerikas vast oleks saanud küll.
Nii et keeruline naine see Oliver-Steni ema?
Kui täiskasvanud poeg jääb liialt kauaks ema juurde, tekitab see sageli keerukaid suhteid. Näiteks sõltuvust.
Isegi homoseksualismist räägitakse.
Jah, ning ega see Merilyngi mingi lihtne persoon pole. Vaatame nüüd, mis sellest siis saab. Oliver-Steni ema vaevab haridusekoorem, vaevab lugemusekoorem. Vara lahutanud naise elukoorem. Üksindus. Isa, vähemalt esialgu küll, välja ei ilmu. Aga mine tulevikus tea.
Ega midagi, jääme huviga ootama. Ja vaatama.
Ilmar Palli
