Jarmo edulugu saab alguse hetkest, mil tal käis ära "plõks" ning ta pere ja sõprade toetusel tagasi kooli jõudis. Paariaastane paus õpingutest andis talle võimaluse proovida tööelu ühes Pärnu välikohvikus kokana. Ent see ei olnud ta unistuste amet ning ta mõistis, selleks et elus läbi lüüa, on vaja õppida ja haridus saada. Mõeldud tehtud. Pärast Sauga Täiskasvanute Gümnaasiumis põhikooli lõpudiplomi saamist otsustas ta, et on viimane aeg midagi konkreetset selgeks õppida ja elus edasi minna.

Eriala kui hobi

Tema esimene valik oli ehituspuusepa eriala Pärnu Kutsehariduskeskuses. "Puutöö hakkas mulle meeldima juba põhikoolis, kuid seal ei olnud piisavalt võimalusi ennast arendada. Seega otsustasin ennast täiendama minna just sellel erialal," rääkis noormees oma huvist.

Tema tagasipöördumist kooli ja motivatsiooni õppida tunnustati 2012. aastal ka Pärnumaa aasta õppija tiitliga.

Jarmot köidab valitud eriala juures see, et ta saab kasutada oma fantaasiat ning oma kätega puidust võrratuid esemeid meisterdada. Nii ongi puutööst kujunenud välja poisi suurim hobi. "Kui saan oma hobiga ka raha teenida, siis miks mitte ühendada meeldiv kasulikuga," nendib Jarmo.

Täna on ta endale seadnud kaks eesmärki, mille poole püüelda: renoveerida oma maja ja luua tulevikus ettevõte, mis valmistab täispuidust tooteid.

Õpilasfirmast päris ettevõtteni

Julguse alustada ettevõtlusega sai Jarmo õpilasfirma-aegadest, mil ta koos sõpradega lõi õpilasfirma Igihaljas. Firma tegeles puidust toodete valmistamisega, sh tehti näiteks ehte- ja kilekotihoidjaid. "Rajasime õpilasfirma, kuna tahtsime oma oskused äritegevuses proovile panna," meenutab Jarmo. Tema sõnul oli nende eesmärk luua kvaliteetseid tooteid ning müüa kaupa võimalikult paljudel laatadel, jäädes oma kulude-tuludega nulli või eelistatavalt väiksesse kasumisse. "Rahaliselt küll rikkaks ei saanud, kuid kogemustepagas täitus edaspidiseks väärtuslike oskuste ja teadmistega," tõdes noor puusepp. Nende entusiasmi ettevõtte arendamisel märgati ka Pärnu õpilasfirmade laadal, kus nad pälvisid parima õpilasfirma tiitli.

Kutsemeistrivõistlus kinnitas taset

Erialaseid kogemusi on noormehele andnud ka osalemine kutsemeistrivõistlusel Noor Meister, kus ta on eri aastatel käinud läbi kõik pjedestaali kohad. "Kui ma esimesel aastal võistlusele läksin, võtsin eesmärgiks jõuda esiviisikusse. Selle peale lausus õppejõud Karli Edo, et alla esikolmiku ei ole mõtet võistlema minnagi," meenutab Jarmo, lisades, et Edo on olnud suureks eeskujuks tema erialasel kujunemisel: "Tänu tema juhendamistele ja aitamistele olen ma nii kaugele üldse jõudnud ja sellised tulemused saavutanud."

Õpetaja sõnad esikolmikust peas kumamas, saavutaski Jarmo oma esimesel Noore Meistri aastal koos võistkonnakaaslase Kristjan Pikneriga II koha. "Pjedestaali teisel kohal seistes teadsin, et järgmise aasta eesmärk saab olla ainult esikoht. Tuleb pingutada rohkem, " rääkis noormees oma ambitsioonidest Noorel Meistril.

Pärast töökat ja õpirohket aastat osales Jarmo oma teisel Noorel Meistril koos Ragnar Keskpaigaga. "Meie aastane pingutus ja ettevalmistus eesmärgi nimel tasus end igati ära - saavutasime puuseppade kategoorias võiduka esikoha," rõõmustas Jarmo.

Noor Meister korda kolm

Kuid kaks ei jäänud kolmandata. Järgmisel aastal kutsus juhendaja Karli Edo Jarmo oma kabinetti ja küsis: "Kas tahad veel võistelda või aitab juba?". Noormehe vastuseks tuli loomulikult kiire "Jah!". Nii algaski Jarmo jaoks uus "Noore Meistri aastaring", kus harjutati ja tehti kõvasti tööd, et kaitsta saavutatud esikohta. Kui võistlused kätte jõudsid, oli juba esimeste tundidega selge, et paar võistkonda on oma võtetega Pärnu poistest üle. Nii jõutigi pjedestaalil tublile kolmandale kohale.

Kokkuvõttes ütleb Jarmo, et on saavutatu üle väga õnnelik ja ülimalt rahul, kuna kõik pjedestaali astmed on ju läbitud. "Sain tänu võistlustele väga palju uusi kogemusi, mida läheb mul kindlasti elus vaja. Soovitan kõigil, kel võimalus, osaleda kutsevõistlustel, sest see annab palju juurde."

Tänavu toimub Noor Meister 6.-7. märtsil Tallinnas Eesti Näituste Messikeskuses, kus noortel ehituspuusseppadel tuleb 12 tunniga valmistada katusekonstruktsioon.

Telesaade ja Paunküla mõisa uus lehtla

Joonise järgi ehitamine on ehituspuusepp Jarmol eredalt meeles tänu saatesarjale "Tuuni mu mõisa", mille puhul õpetaja Karli Edo õpilastele heas mõttes vingerpussi mängis.

Nimelt pani ta tublidest õpilastest pundi kokku ja ütles, et Tallinnas on üks võistlus, kuhu peab minema. Õpilaste üllatuseks selgus aga kohapeal, et nad on sattunud telesaate võtteplatsile. "See oli otseses mõttes pea ees tulle hüppamine, mis kokkuvõttes andis aga väärt elukogemuse," meenutab Jarmo.

Saates oli Jarmo ja tema meeskonnakaaslaste ülesandeks ehitada Paunküla mõisa hoovi lehtla. "Kui lehtla joonised kätte saime ja ma neid nägin, ütlesin kohe juhendajale, et mina sellist lehtlat ehitama ei hakka. Kuna mul oli oma visioon ja tingimused, antigi mulle võimalus oma nägemuse järgi ehitatav lehtla kavandada," meenutas Jarmo. "Olen väga uhke, et minu kavandatud joonis kõigile meeldis ning selle järgi ehitatud lehtla nüüd Paunküla mõisa hoovis seisab."
Jarmo sõnul oli see projekt täis kogemusi, mis jäävad teda saatma. Nii nagu kunagi ei lähe meelest ka see otsustav hetk, mil ta naasis koolipinki, et elus midagi saavutada ja valitud erialal kaugele jõuda.

Eesti noorte ehituspuuseppade oskustega saab tutvuda 6.-7. märtsil kutsehariduse suursündmusel Noor Meister 2015, mis toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Mõõtu võtavad pea 350 kutseõppurit 25 erialal, avatud on töötoad ametite proovimiseks, õppimisvõimalusi tutvustavad 31 kutsekooli üle Eesti. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta! Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja liitu üritusega Facebookis www.bit.ly/NoorMeister2015



KOMMENTAAR


, Eesti Puitmajaklaster

Eestis toimub ehituspuuseppade ja ka puitmajatootjate tegevus arenevas sektoris, mis kasvab stabiilselt. Seejuures vajab sektor järjepidevalt kvaliteetset tööjõudu.

Kivili sõnul on üsna selge, et nii palkmajaehitajate kutse, mida omistab Eesti Puitmajaliit kui ka Eesti Ehitusettevõtete Liidu antav ehituspuusepa kutse, on perspektiivikad ning tulevikku suunatud erialad.

Seepärast ongi ametikoolide õpilastel kõige olulisem mõista, et koolis oldud aeg on investeering tulevikku ning seda aega tuleb kasutada võimalikult targalt, sest kutseharidus annab valdkonnas töötamiseks nii mõnegi eelise. Iga tööandja eeldab ennekõike kas häid kogemusi töömaailmast või erialast ettevalmistust koolist, ent parima kombinatsiooni annab mõlema kogemuse olemasolu, mida pakub just kutsekool.

Oluline on, et kutsetunnistus võib avada küll uksed töömaailma, kuid edasine tuleb siiski järgnevate tööaastate jooksul endal välja teenida.

Kivil näeb, et tulevikus on oluline just erialaliitude tasandil suunata sektorit kutsete suurema väärtustamise suunas. Seda otseselt kasvõi töötasu arvestuses – kui omad kutset, saad ka konkurentsivõimelisemat palka. See muudaks kogu kutsesüsteemi haridussüsteemi ühe osana oluliselt tõhusamalt toimivaks.

Kuna puitmajasektor on väga tugev regionaalpoliitika elluviija ja enamus tootmistest paiknevad üle Eesti erinevates maapiirkondades, on võimalus töötada ka oma kodukohas või selle lähedal.
Ametikoha palgatase sõltub paljuski ettevõttest, konkreetsest töötajast, töötatud ajast, ning töötaja enda panusest. Hinnanguliselt võib edukamates ettevõtetes tööd alustav noor arvestada ligi 700-800 eurose brutopalgaga, mis on maapiirkondades tööd pakkuvate ettevõtete võrdluses konkurentsivõimeline.