Paneme pilliroo raha teenima!

 (3)
Paneme pilliroo raha teenima!
Arvi Kriis

Miks osta kallist, kui saab ka tasuta, tõdeb Mahu külaselts ja õpetab inimestele, kuidas pilliroogu katuseks või krohvimatiks teha.

“Praegu on päevakorral igasugused säästva ehituse ja renoveerimise ideed. Võib-olla oleks võimalik ka siin pillirooga midagi tasuvat ette võtta,” rääkis ettevõtmise eestvedaja Ene Ehrenpreis. “Esivanemate ehitised olid ju odavad, kuna kasutati kodu lähedalt saadud materjale.”

Mahus on kodu lähedal pilliroog. Nii ongi Säästva Renoveerimise Infokeskuse asjatundjad sel suvel õpetanud siin pilliroomattide pressimist, roo kasutamist savikrohvi alusmatina ja pillirootäidisega saviplokkide valmistamist.

8. augustil peeti pilliroofestivali raames OÜ Muhro pillirookatuse valmistamise koolitus. Karkass oli külameestel endal ette valmistatud, kahjuks ei sobinud talvisel talgupäeval varutud roog ilusa katuse tegemiseks. Nii pidi koolitaja materjali Muhumaalt kaasa tooma. Õnneks polnud katus väga suur .

“Mahu kandi inimestel tasuks roolõikusega kindlasti tegelema hakata, kuna sellest valmistatud esemed ja töövõtted sobivad kasutada igas majapidamises,” rääkis Ehrenpreis. “Roomattide vastu tuntakse väga suurt huvi ning nii mõnigi lubas proovida kodu korrastamist savikrohviga. ”

Mahu külaseltsi uudsete pilliroo kasutusvõimaluste tutvustamise projekti rahastab Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond. MTÜ Partnerite tegevusrühm eraldas seltsile Lea-
der-meetme raha koolitajate kutsumiseks.

Koolituste käigus loodud esemed – pressitud pilliroomatid, aiamoodulid, rookatus, vaibad, pilliroost kokkuköidetud tool – jäid Mahu külasse. Neid kasutatakse varsti sadama kandi kujundamisel.

Projekti vahenditega soetatud saviplokkide valmistamise vorme võib selts huvilistele laenata. Sügiseks saavad nad endale ka roomati sidumise pingi.

Rooalade pindala on Viru-Nigula vallas, kuhu Mahu küla jääb, 180 ha. Sellest umbes pool on riigimaad. Omanikke on rooaladel 50 ringis.

Sõltumata sellest, kas roogu kasutatakse, tuleb seda lõigata – nii ranna ilme parandamiseks kui rannaniitude loomuliku koosluse säilitamiseks.