Piisk riigitoetust kohalikus kulutustemeres
Paide saab valitsuselt omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise meetmega erakorralist abi 1,571 miljonit krooni. Samas on Paide linnale laekunud tulumaks, võrreldes mullusega, kahanenud
19 miljonit krooni ehk 24%.
Vähenemise taga on ühelt poolt riigi otsus kärpida jõuliselt omavalitsuste tulubaasi ilma kohustusi vähendamata, teisalt suurenenud tööpuudus, tõdeb Paide linnapea Kersti Sarapuu.
“Samas pole Paide kurvas seisus, vaid on jätkusuutlikult majandanud ja püsivas arengus,” kinnitab ta. “Me kasutame võimsalt euroraha ja muid toetusi.”
Sajad miljonid investeeringuteks
Viimaste aastate investeeringud on olnud tõesti aukartustäratavad: Paide Vallimägi ja ajakeskus (2009.–2010. aastal 36,5 miljonit krooni), Paide gümnaasiumi rekonstrueerimine koos staadioni ja õuealaga (33), uus lasteaed (20), uus noortekeskus (8,4), uus jäätmejaam (9,8). Kokku kasutati välisraha investeeringuteks 2006.–2009. aastal 361,85 miljonit krooni.
Eesmärk on olnud selge — muuta Paide elamisväärsemaks. Lisaks eurorahale on ju mängu pandud ka omavahendid — ehitatud spordihall (74 miljonit krooni) ja rekonstrueeritud raekoda (koos mööbliga 15 miljonit).
Vaatamata sellele, on linna eelarve tasakaalus hoitud. “Nii et pigem toob väike riigiabi senisele karmile kokkuhoiupoliitikale mõningast leevendust,” nendib Kersti Sarapuu.
“Kindlasti ei saa me abi aga samadel põhjustel kui Imavere vald, kes on esitanud riigile saneerimistaotluse, kuna ei suuda iseseisvalt eelarveauku likvideerida.”
Kõikideks toetusteks on Paides raha olemas. “Ükski kriteeriumidele vastav abitaotleja pole jäänud toetuseta ega jää ka tulevikus,” kinnitab linnapea.
Osa palgaraha ümbrikus
Kokkuhoiukäskkirju pole Kersti Sarapuu laiali saatnud. Küll on juba aprillist vähendatud hallatavate asutuste töötajate tööaega ja töötasu 10%, linnavalitsuse ametnikel 15%. See kehtib 31. detsembrini 2009. Ka linnapeal ning abilinnapeadel vähendas volikogu nende isikliku avalduse alusel palkasid 15%.
Ka Haapsalus on olukord kontrolli all, kinnitab linnapea Urmas Sukles. “Sotsiaalset katastroofi ei ole ja loodetavasti ka ei tule, kuigi talv tõotab tulla keeruline. Loodame, et raha toetusteks jätkub.”
Langus on siiski tuntav. Selle aasta 10 kuu tulumaksu laekumine vähenes 15,7%. Töötavaid linnakodanikke on rohkem kui 600 inimese võrra vähem. “Kindlasti on osa palgarahast ka ümbrikusse kolinud,” väidab Sukles.
Haapsalu linna tulubaas on teiste omavalitsuste omaga võrreldes keskmisest rohkem langenud. Linna lisaeelarvega vähendati majandamis- ja personalikulusid, siiani ollakse nn säästueelarve täitmisega enam-vähem toime tuldud.
“Kahjuks on tulude vähenemine natuke suurem kui kevadel ennustasime ning riigi täiendav toetus tasandusfondi reservist on tuntav abi, tänu millele ei pea me aasta lõpus kulusid täiendavalt kärpima,” lausus Urmas Sukles.
Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise meetmega tagatakse, et omavalitsuse tulubaas ei väheneks möödunud aastaga võrreldes rohkem kui 16,7%. Kolme kvartali tulemuste põhjal on selliseid omavalitsusi 44.
