- Falköpingi tänavailt leitakse ühel jaanuarihommikul hulgaliselt surnud linde. Põhjust ei suudeta tuvastada.

- Rootsi prokuratuur alustab jaanuaris võitlust Wikileaksi asutaja Julian Assange väljaandmiseks Rootsile, et mõista seal tema üle kohut vägistamise ja seksuaalse ahistamise süüdistuses.

- Märtsi alguses ähvardab Rootsi rannikut naftareostus kaubalaevalt Godafoss, mis sõitis Rootsi–Norra piiri lähedal madalikule.

- Rootsi hävitajad osalesid märtsis koos NATO õhujõududega esimest korda Balti õhuruumi kaitsmise õppustel.

- Aprilli alguses lubab Riksdag saata sõjalennukid ka Liibüa sõtta, mis on Rootsi õhujõudude esimene välismissioon pärast 48 aastat.

- Mais tuleb ilmsiks, et USA luure töötajad on Rootsis ilma sealsete võimude loata jälginud terrorismis kahtlustatavaid isikuid.

- Augustis teatab Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, et Rootsi võlgneb oma Balti naabritele vabanduse sõjajärgsele Nõukogude okupatsioonile läbi sõrmede vaatamise eest. “Suhtumine Nõukogude okupatsiooni Baltimaades on sünge laik Rootsi ajaloos,” ütleb peaminister.

- Serblasest võõrtööline Mijailo Mijailović, kes mõrvas 2003. aastal Rootsi välisministri Anna Lindhi, annab augustis intervjuu, kus seletab, et mõrvas ministri vihast poliitikute vastu.

- Septembris otsustavad juhtivad Rootsi ajalehed hakata piirama internetikommentaaride avaldamist, et vähendada rassistlikke, seksistlikke ning muul viisil solvavaid arvamusavaldusi.

- Göteborgi sadamast lääne pool märgatakse septembris tegutsemas võõrast allveelaeva.

- Detsembris vapustab Rootsi ühiskonda nelja-aastase poisi tapmine kümneaastase poisi poolt.

2. SOOME

- Märtsis toimub Soome lõunaosas Uusimaal 2,8magnituudine maavärin.

- Aprillis järgneb poliitiline maavärin: uus rahvuslik erakond Põlissoomlased saavutab parlamendis 39 kohta, tõustes sellega poliitiliseks suurjõuks Koonderakonna ja sotsiaaldemokraatide järel. Ehkki Põlissoomlased on olnud vastu Soome osalemisele Portugali päästepaketis, ei lähe nad valitsusse ning Soome osaleb paketis.

- Mais otsustab Soome keskkriminaalpolitsei hakata uurima Venemaa kodanike Soomes tehtud maaostutehingute tausta. Venelased ostavad tihti maad Soome kaitseväe objektide naabrusse. Mõnel juhul on ostjad lubanud kruntidele teha suuri investeeringuid, kuid need on jäänud tegemata, kirjutab Helsingin Sanomat.

- Augustis keelatakse Soomes tubakatoodete väljapanek kaupluste ja kioskite riiulitele ja vitriinidele.

- Septembris õnnestub Soomel ainsa euroala riigina saada tagatis Kreeka abistamiseks antavale tagatisele.

- Suusasangar Matti Nykänen peab eksnaisega vägivallatsemise eest septembris taas vangi minema.

- Septembris hammustab haavatud karu Ida-Soomes kaht jahimeest.

- Oktoobrikuises äikesetormis saab välgutabamuse vähemalt kümme Finnairi lennukit.

- Eurotsooni võlakriisi süvenedes hakatakse Soomes üha tõsisemalt arutlema võimaluse üle võtta taas kasutusele Soome mark, sellekohase ettepaneku teeb presidendikandidaat Paavo Väyrynen. Teine presidendikandidaat Paavo Lipponen vastab, et eurost loobudes muutuks Soome Ida-Euroopa maaks ning peaks Läänega suhtlemisel Eestilt abi paluma.

- Detsembris kaob Soomest müügilt või, Soome valitsus soovitab rahval valmistada toite ilma võita.

3. LÄTI

- Suure lumetormi ja murdunud puude tõttu jäävad tuhanded Läti majapidamised jaanuari alguses ilma elektrita. Valitsus kuulutab neljakümnes Läti regioonis välja eriolukorra.

- Jekabpilsis röövib politsei eriüksusesse kuuluv mees jaanuaris koos kahe ekspolitseinikuga kasiinot, selle käigus tapavad nad ühe politseiniku ja haavavad kaht. Läti siseminister Linda Mūrniece esitab juhtunu tõttu tagasiastumispalve.

- Veebruaris jääb hulk Läti kalastajaid lõksu Liivi lahele triivinud jääpangale.

- Aprillis laseb Läti Pank käibele ühelatise kandilise hõbemündi.

- 28. mai õhtul ilmub Läti president Valdis Zatlers teleekraanile ning teatab, et algatab seimi laialisaatmise. Presidendi otsuse põhuseks on seimi soovimatus lubada läbiotsimist korruptsioonikahtluse alla sattunud parlamendiliikme ja ärimehe Ainars Šlesersi kodus.

- 2. juunil valib seim uueks presidendiks Andris Bērzinši.

- 23. juulil peetud rahvahääletusel pooldab rahvas seimi laialisaatmist ning 18. septembril toimunud valimised võidab venemeelne vasakühendus Koosmeele Keskus. Teisele kohale platseerub ekspresident Zatlersi moodustatud Zatlersi Reformipartei.

- Oktoobris kaotab Läti seim lõplikult surmanuhtluse.

- Sügist ilmestavad majanduslikud segadused Air Balticu ümber ning Krajbanka tegevuse peatamine.

- Umbusaldus pankade vastu kasvab ning detsembris tabab Swedbanka Lätis pangajooks.

- Vene keele riigikeelena kehtestamise eestvõitlejad saavad kokku vajaliku arvu allkirju ning algatatakse sellekohane referendum.

4. LEEDU

- Seoses 20 aasta möödumisega Vilniuse teletorni juures toimunud veresaunast teatab Leedu jaanuaris, et soovib Venemaalt toonaste sündmuste eest hüvitist.

- Juulis vahistavad Austria võimud Mihhail Golovatovi, kes juhtis Vilniuse teletorni juures tegutsenud KGB eriväeosa Alfa. Leedu oli Golovatovi kuulutanud tagaotsitavaks süüdistatuna inimsusevastastes kuritegudes, riigipöörde üritamises ja 14 inimese hukkumises. Kuid juba päev hiljem vabastavad Austria võimud Golovatovi, põhjustades tõsise diplomaatilise tüli Leeduga.

- Augustis põrkavad Šiauliais kokku Prantsuse hävitaja Mirage ja Leedu õppelennuk L-39, piloodid pääsevad eluga.

- Novembris läheb põhja Snorase pank, selle suuraktsionärid kuulutatakse tagaotsitavateks.

5. POOLA

- Jaanuaris peab Poola Venemaaga sõnavahetust Smolenski lennuõnnetuse raporti pärast. Poola kaitseminister Bogdan Klich nimetab raportit poliitiliseks ja Poolat solvavaks. Lennuõnnetuses hukkunud Poola presidendi kaksikvend Jarosław Kaczyński leiab, et kogu süüd Poola pilootide õlule panev raport on “Poola-vastane nali”.

- Veebruaris arreteerivad Poola sõdurid Afganistani idaosas Ghazni provintsis Talibani olulise juhi Sana Mohammadi.

- Mais hukkub Lõuna-Poolas Pszczyna linnas söekaevanduses toimunud plahvatuses kaks kaevurit.

- Juulis selgub, et Norra massimõrvar Anders Breivik kasutas Oslo kesklinnas toime pandud plahvatuse korraldamiseks Poolast ostetud kemikaale. Oktoobris arreteeritakse Poolas 19 Breiviki võimalikku kaasosalist.

- Poola rahandusminister Jacek Rostowski teatab oktoobris, et eurotsoon ei ole turvaline ning Poola ei kavatse sellega lähiaastatel liituda.

- Mõni päev enne jõule hukkub Afganistani idaosas Ghazni provintsis toimunud pommiplahvatuses viis Poola sõdurit.

6. SAKSAMAA

- Jaanuaris tekitab Saksamaal paanikat teade, et poodidesse on sattunud müügile 120 000 dioksiiniga mürgitatud kanamuna. Mürk pärines jõusöödast, mitmes liidumaas suletakse tuhandeid kana- ja seafarme.

- Sulavee tõttu üle kallaste tõusnud Reini jõgi uputab Bonni ja Kölni. Jaanuari lõpul Magdeburgi lähistel toimunud rongiõnnetuses hukkub 10 inimest.

- Märtsi alguses astub tagasi Saksa kaitseminister Karl-Theodor zu Guttenberg, kes jääb vahele plagiaadiga oma doktoritöös.

- Hirmununa Jaapani tuumaõnnetusest, peatab Saksamaa märtsis ohutuskontrolliks seitse tuumareaktorit. Peagi järgneb otsus loobuda täielikult tuumaenergiast 2022. aastaks.

- Maikuus teatab Saksamaa kavast vähendada oma sõjaväe isikkoosseisu 45 000 mehe ehk peaaegu viiendiku võrra.

- Mais puhkeb uus toidupaanika, sedapuhku hakkavad sakslased kartma kolibakteriga nakatunu kurke, tomateid ja lehtsalateid. Reostunud köögiviljade tarnimises süüdistatakse alusetult Hispaaniat, kuid lõpuks selgub, et üle 30 inimelu nõudnud nakkus pärineb Hamburgi- lähedasest oaidufarmist.

- Juulis kaebavad viis professorit Saksa konstitutsioonikohtusse riigi otsuse osaleda Kreeka päästepaketis.

- Saksa maineka poliitikapreemia Quadriga pälvib juulis Venemaa president Vladimir Putin, kuid avalikkuse kriitika tõttu otsustatakse auhind jätta välja andmata.

- Augustis ütleb Saksa välisminister Guido Westerwelle, et soovib veel oma silmaga näha Euroopa Ühendriikide moodustamist. Minister hoiatab, et Euroopa ühtsuse kahtluse alla seadmine ohustab Saksamaa heaolu ja töökohti.

- Septembri alguses avavad Venemaa president Vladimir Putin ja Saksamaa ekskantsler Gerhard Schröder pidulikult Nord Streami gaasijuhtme.

- Saksa konstitutsioonikohus otsustab septembris, et Saksa parlament peab eurotsooni päästepakettide otsustamisel saama senisest suurema sõnaõiguse.

- Bundestag toetab septembri lõpus Saksamaa osalemist EFSF-nimelise päästefondi laiendamises.

- Aasta teisel poolel toimuvates pidevates kriisiläbirääkimistes omandab Saksamaa kantsler Angela Merkel Euroopa sisulise ainujuhi reputatsiooni. Tema eestvedamisel otsustavad eurotsooni riigid koos teiste ELi riikidega liikuda fiskaaluniooni suunas, sellest keeldub vaid Suurbritannia.

7. TAANI

- Aasta alguses teatab Taani kavatsusest ehitada Saksamaale sõitmiseks meretunnel.

- Veebruaris määratletakse Taani ringhäälingu ametliku tegutsemispõhimõttena ka lähtumine kristlikest väärtustest.

- Maikuus otsustab Taani taastada piirikontrolli Saksamaa ja Rootsi piiridel. Valitsuse selgitusel ei soovi Taani lahkuda Schengeni leppest, vaid rakendada sellega kooskõlas olevat pistelist kontrolli. Taani otsus langeb eurokraatide ägeda rünnaku alla, Euroopa Komisjon ähvardab Taanit vastumeetmetega, kui see peaks söandama inimeste vaba liikumist piirata.

- Juulis otsustab Taani parlament siiski piirikontrolli taastada ja palgata ametisse 50 piirivalvurit. Taani põhjendab otsust vajadusega takistada narkootikumide sissevedu Saksamaalt. Pistelist kontrolli kavatsetakse rakendada samas mahus Saksamaa ja Rootsi senise praktikaga. Saksamaa aga kritiseerib Taanit ägedalt.

- Oktoobris teatab Taani islamiäärmuslik salafistide organisatsioon soovist kehtestada Kopenhaageni moslemi linnaosades šariaat.

8. HOLLAND

- Jaanuaris tekitab Amsterdami Schipholi lennujaamas segadust mees, kes hõigub, et tal on pomm. Politsei teeb kindlaks, et noormees valetab: pommi tal ei ole.

- Märtsis tulevad võimud välja plaaniga panna prostituudid tulumaksu maksma, et täita riigi tühjenevat rahakotti.

- Aprillis sureb Haagis endine Hollandi riigimees ja inimõiguslane Max van der Stoel, kes oli tähelepanelikult jälginud ka Balti riikide mittekodanike käekäiku.

- Juunis pidurdab Hollandi valitsus Rumeenia ja Bulgaaria liitumist Schengeni lepinguga.

- Hollandi lennufirma KLM lennukid hakkavad juunis Pariisi ja Amsterdami vahelisel liinil kütusena kasutama ümbertöötatud küpsetusõli. Looduse säästmise eesmärgil kogutakse õli kokku hotellidest, restoranidest ja vabrikutest, saadetakse USAsse rafineerimisele ja tuuakse seejärel Hollandisse tagasi.

- Detsembris mõistab Haagi kohus viieks aastaks vangi Hollandi endise sõjaväelenduri, kes üritas müüa Venemaa diplomaadile riigisaladusi.

9. BELGIA

- Jaanuaris kukuvad läbi katsed lahendada Belgia ajaloo pikimat valitsuskriisi, mis algas 2010. aasta aprillis. Veebruariks on riik olnud valitsuseta juba üle 250 päeva ning ajaloolist rekordit tähistatakse pidulikult üle kogu Belgia.

- Aprillis täitub esimene aasta ilma valitsuseta.

- Augustis variseb Hasselti linna lähistel Pukkelpopi muusikafestivalil kokku lava ning hukkub viis inimest. Euroopa ühel suuremal vabaõhufestivalil toimunud õnnetuse põhjustab kontserdi ajal ootamatult puhkenud rahetorm.

- Oktoobris jõuavad Belgia parteid otsusele loobuda aja jooksul tuumaenergiast.

- Detsembri alguses jõuavad parteid kokkuleppele valitsuse moodustamises ning peaminister Elio Di Rupo valitsus astub ametisse.

- Liège’i linnas ründab granaatide ja automaadiga varustatud mees detsembris bussipeatuses seisvaid inimesi, viis neist hukkub.

10. LUKSEMBURG

- Jaanuaris algas Luksemburgi ajaloo 36. rahva ja eluruumide loendus.

- Maikuus külastas Eestit Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker, kes tunnustas Eesti toimetulekut globaalse majanduskriisiga. Eesti peaminister Andrus Ansip omalt poolt tunnustas Luksemburgi range rahapoliitika rajamise eest. “Me oleme mõlemad seisukohal, et Euroopa Liit ja euroala riigid peavad jätkama konservatiivse eelarvepoliitikaga,” ütles Ansip kohtumisel Junckeriga.

11. PRANTSUSMAA

- Prantsuse Alpide suusakuurordis jääb jaanuari alguses laviini alla neli kogenud suusatajat, kes hukkuvad.

- Jaanuaris selguvad detailid relvatehingu kohta Venemaaga: lisaks kahele Moskvale müüdavale Mistral-tüüpi helikopterikandjale ehitatakse veel kaks valmis Peterburi uues sõjalaevatehases.

- Veebruaris on Prantsuse välisminister Michele Alliot-Marie sunnitud tagasi astuma, kuna pakkus Tuneesia võimudele abi rahutuste mahasurumiseks.

- Märtsis alustavad Prantsuse hävitajad koos USA, Suurbritannia, Kanada ja Itaalia vägedega Liibüa pommitamist.

- Siseminister Claude Gueant eitab Liibüa riigipea Muammar Gaddafi poja Saif al-Islam Gaddafi väiteid, et Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy sai oma valimiskampaaniaks raha Liibüast.

- Aprillis jõustub Prantsusmaal keeld kanda avalikes kohtades näokatet. Seadus lubab politseil peatada tänaval nii prantslasi kui ka välismaalasi, kes kannavad nägu varjavat katet või burkat. Seaduse vastu eksinuid võib oodata 150 euro suurune trahv ning suunamine kodanikuõpetuse kursustele.

- Mais peetakse endine Prantsuse rahandusminister ja Sotsialistliku Partei võimalik presidendikandidaat, IMFi toonane juht Dominique Strauss-Kahn New Yorgis kinni süüdistatuna seksuaalkuriteos. Härra Strauss-Kahn olevat ahistanud neegritarist hotelliteenijat. Samal kuul astub ka Prantsusmaa avaliku teenistuse riigiminister Georges Tron ametist tagasi, kuna teda süüdistatakse kahe naistöötaja ahistamises.

- Brasiilia ranniku lähedal 2009. aastal alla kukkunud Air France’i lennuki mustad kastid leitakse üles ning vrakist tuuakse välja 75 surnukeha.

- Augustis avaldavad 16 Prantsusmaa kõige rikkamat inimest valitsusele üleskutse tõsta rikaste maksukoormust ning kehtestada nende jaoks spetsiaalne erimaks. “Kui Prantsusmaa ja Euroopa tulevikku ähvardab üldine rahakriis ning kui riik palub kõigilt solidaarsust, peame vajalikuks oma panus anda,” leiavad prantsuse rikkad.

- Oktoobris toob Prantsuse esileedi Clara Bruni-Sarkozy ilmale tütre. Nicolas aga võõrustab Cannes’is G20 tippkohtumist, mis ei anna loodetud tulemusi võlakriisi lahendamiseks.

- Mõni päev enne jõule kriminaliseerib Prantsusmaa armeenlaste 1915. aasta genotsiidi eitamise, otsus kutsub esile Türgi pahameele.

12. SUURBRITANNIA

- Jaanuaris teeb Suurbritannia peaminister David Cameron Londonisse kutsutud Balti ja Skandinaavia riikide juhtidele ettepaneku moodustada “ühishuvide allianss”, mis võiks kujuneda Euroopa majanduskasvu avangardiks. Ajakirjandus ristib initsiatiivi katseks moodustada euroskeptiliste riikide Külm Euroopa Klubi.

- Suurbritannia statistikaamet lisab jaanuaris oma küsimustikku ka andmed inimeste õnne ja eluga rahulolu kohta.

- Aprillis abielluvad prints William ja Kate Middleton.

- Maikuus külastab kuninganna Elizabeth II esimest korda Iirimaad.

- Juulis soovitab Briti töö- ja pensioniminister Iain Duncan Smith ettevõtetel mitte palgata võõrtööjõudu ja anda selle asemel võimalus hoopis noortele töötutele brittidele.

- Kõmuleht News of the World satub juulis suurde skandaali, kui tuleb ilmsiks selle lehe komme häkkida sisse tuntud inimeste kõnepostkastidesse. Leht lõpetab ilmumise.

- Augustis puhkevad Londonis suured tänavarahutused. Noorte laamendamine ja marodöörlus levib ka teistesse linnadesse. “Kui me näeme isegi 12–13aastaseid lapsi röövimas ja naermas, kui me näeme vastikut pilti vigastatud noorest mehest, keda inimesed justkui aitaksid, aga tegelikult röövivad, siis on selge, et miski meie ühiskonnas on põhjalikult mäda,” ütleb peaminister David Cameron.

- Detsembris vetostab peaminister David Cameron Euroopa Liidu aluslepingu muutmist. Suurbritannia keeldub osalemast ka uues valitsustevahelises tihedama fiskaaluniooni lepingus.

13. IIRIMAA

- Jaanuaris kuulutab Iiri peaminister Brian Cowen välja ennetähtaegsed valimised. Need toimuvad veebruaris, ning märtsis moodustatakse uus tsentristlik valitsus.

- Maikuus külastab Iirimaad esimest korda Briti kuninganna Elizabeth II, monarhi külaskäiku saadavad vabariiklaste protestimarsid.

- Juulis süüdistab Iiri parlament Vatikani püüdes varjata laste seksuaalset ahistamist, vastuseks kutsub Vatikan tagasi oma Iirimaa suursaadiku.

- Reitinguagentuur Moody’s langetab Iirimaa laenureitingu juulis rämpsu tasemele, Iiri valitsus süüdistab agentuuri topeltstandardites. Teine reitinguagentuur – Fitch – leiab, et Iiri majandus on tõusuteel ning reitingu alandamine pole põhjendatud.

- Oktoobris valitakse Iirimaa presidendiks vasaktsentristliku Tööpartei kandidaat, 70 aastane poeet Michael D. Higgins.

− Novembris kiidavad euroala rahandusministrid heaks Iirimaa järjekordse laenumakse.

14. PORTUGAL

- Portugali parlament ei kiida märtsis heaks peaminister Jose Socratese kärpekava ning peaminister astub tagasi.

- Euroopa Liit valmistub koostama Portugali päästepaketti, kuid kaua aega on lahtine, kas põlissoomestuv Soome paketti toetab. Tekib terav vaidlus Soome ja Portugali ajakirjanduses, viimaks Soome siiski soostub Portugali abistamises osalema.

- Juunis tuleb võimule uus parempoolne valitsus, mis asub ellu viima rangeid kasinusmeetmeid. Portugal peab 78 miljardi euro suuruse abipaketi saamiseks vähendama eelarvepuudujääki 4,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

- Oktoobris avaldavad tuhanded portugallased Lissaboni tänavatel meelt valitsuse kärpekava vastu. Portugali kommunistid kurdavad, et kasinus viib riigi suurde vaesusse ja suurendab töötust.

- Detsembris hoiatab Portugali peaminister Pedro Passos Coelho, et eurokriisi lahendamata jätmine toob kaasa ELi lagunemise.

15. HISPAANIA

- Jaanuarist jõustub Hispaanias üks karmimaid suitsetamisvastaseid seadusi Euroopas. Keelatakse tubaka tarvitamine restoranides ja baarides, telesaadetes ning ka haiglate ja koolide läheduses.

- Baskimaa iseseisvuse eest võidelnud äärmusrühmitus ETA kuulutab jaanuaris välja lõpliku relvarahu, kuid ei tule vastu Hispaania valitsuse ettepanekule relvad maha panna.

- Veebruaris toimub Madridi lähistel Hoyo de Manzanaresi sõjaväeinseneride akadeemias plahvatus, milles hukkub viis sõjaväelast.

- Hispaania põhjarannikul asuv väikelinn Mugardo võtab märtsis euro kõrval taas kasutusele riigi endise rahaühiku peseeta. Hispaania keskpanga andmetel on riigis tänini ringluses 1,7 miljardi euro väärtuses peseetasid.

- Maikuus väriseb Lõuna-Hispaanias Lorcas maa, hukkub kümme inimest. Madridis ja teistes suuremates linnades hakkavad hoogu koguma noorte rahulolematute meeleavaldused ja piketid. Meeleavaldajate lipukirjaks on “Kriisi eest peaks maksma need, kes on selles süüdi” ja “Kui te ei lase meil unistada, ei lase me teil magada”.

- Septembris peetakse Barcelonas Kataloonia maakonna viimane härjavõitlus. Sellega saab Kataloonia esimeseks Mandri-Hispaania maakonnaks, kus härjavõitlus on keelatud.

- Sügisel korraldavad streigi Hispaania õpetajad, kes ei ole rahul 2 miljardi euro suuruse kärpega haridusvaldkonnas. Hispaanias langeb koolist välja 31% õpilastest ja kärped vaid suurendavad seda numbrit, leiavad õpetajad.

16. ITAALIA

- Itaalia prokuratuur hakkab jaanuaris uurima 74aastase peaministri Silvio Berlusconi suhet teismelise ööklubitantsijannaga. Berlusconit kahtlustatakse, et ta üritas Marokost pärit 17aastast tantsijannat nimega Ruby oma võimu ära kasutades trellide tagant välja päästa. Järgnevatel kuudel süüdistatakse Berlusconit ka tüdrukutega koos pidutsemises ning neilt seksi ostmises.

- Põgenikevool Aafrikast kasvab, Lõuna-Itaalia Lampedusa saarele saabub märtsis ühe päevaga üle tuhande illegaalse immigrandi. Mais päästab Itaalia politsei Lampedusa lähedalt merest enam kui 400 Liibüa põgenikku.

- Peaminister Berlusconi ilmub märtsis kohtu ette, sedapuhku süüdistatuna 600 000 dollari suuruse altkäemaksu andmises oma endisele juristile, et see võltsiks tunnistuse ühe teise kohtuprotsessi tarvis.

- Juunis lükkavad itaallased referendumil tagasi Berlusconi plaanid võtta tuumaenergia taas kasutusele, erastada veevärk ning anda valitsuse ministritele kohtulik immuunsus.

- Augustis süveneb ELi liidrite mure Itaalia eelarvepuudujäägi pärast, septembris survestab Euroopa Keskpank Itaaliat kärbetega kiirustama.

- Oktoobris muutuvad pinged majandusreformide üle parlamendis nii suureks, et saadikud lähevad üksteisele kätega kallale.

- Novembris hääletab parlamendi alamkoda Berlusconi kärpepaketi poolt. Berlusconi, kes on siiski kaotanud parlamendis enamuse, astub tagasi. Uue valitsuse moodustab endine eurovolinik Mario Monti. Kuid juba jõuludeks on uue peaministri populaarsus kärbete tõttu kõvasti langenud.

17. AUSTRIA

- Aasta esimestel päevadel leitakse Lääne-Austrias Tirooli provintsis asuvast Halli psühhiaatriahaiglast 220 inimese säilmed. Need on maetud aastail 1942–1945, oletatavasti võib tegu olla natside eutanaasiaprogrammi ohvritega. Selle programmi raames tapeti näiteks Austrias Linzi lähistel asunud psühhiaatriahaiglas 30 000 füüsilise või vaimse puudega inimest.

- Juulis sureb Austria–Ungari viimase keisri vanim poeg ja endine europarlamendi liige Otto Habsburg-Lothringen.

- Austria võimud vahistavad juulis endise Nõukogude eriüksuse komandöri Mihhail Golovatovi, keda Leedu otsib taga 1991. aasta Vilniuse teletorni veresauna pärast, kuid lasevad mehe kiiresti taas vabadusse.

- Novembris avaldatud uuringu kohaselt on Viin maailma kõige parema elustandardiga linn.

18. TŠEHHIMAA

- Kevadel saab Tšehhi president Václav Klaus meedialt hurjutada pastaka näppamise eest Tšiili riigivisiidi ajal.

- Septembris leiab Tšehhi politsei Siroky Duli küla ühest majast neli mõrvatud last.

− Novembris tapab Tšehhi kaguosas Kunovice linnas asuvas lennukitehases relvastatud mees kaks inimest ja seejärel iseenda.

− Kui detsembris sõlmivad ELi 26 liikmesriiki (välja jääb Suurbritannia) kokkuleppe tihedama fiskaaluniooni loomisest, on Tšehhi üks väheseid, kelle juhid soovivad otsusele esmalt oma parlamendi heakskiitu.

- Detsembris sureb 75 aasta vanusena endise Tšehhoslovakkia ja Tšehhi Vabariigi ekspresident ning näitekirjanik Václav Havel.

19. SLOVAKKIA

- Jaanuaris hoiatab Slovakkia Ajakirjanike Liit, et Ungaris vastu võetud uus meediaseadus, mis asetab valitsuspartei kontrolli alla rahvusringhäälingu ja riigi uudisteagentuuri ning selle alusel moodustatud väga suurte volitustega meedianõukogu, viib valitsuse kriitikute vaigistamiseni ja totalitaarse režiimi kehtestamiseni.

- Maikuus arreteeritakse Slovakkias kannibal – 43aastane Mateja Čurka –, kes hiljem haiglas sureb kinnipidamisel saadud vigastuste kätte.

- Juulis tekitab inimõiguslastes pahameelt Slovakkia linnakese Malacky plaan kolida oma mustlased sunniviisiliselt ümber sobivamasse elukohta.

- Septembris pälvib kogu Euroopa tähelepanu Slovakkia parlamendi soovimatus kiita heaks euroala päästefondi ehk EFSFi laiendamist. Parlament lükkab ettepaneku tagasi, mistõttu valitsus astub tagasi. Kogu protest osutub aga sisepoliitiliseks manöövriks, sest järgmisel katsel kiidab Slovakkia parlament EFSFi laiendamise heaks.

- Ka Slovakkia meditsiinisüsteemi ähvardab arstide väljaränne. Novembris ütlevad 15 haigla 2000 arsti madala palga tõttu oma töö üles. Riik kuulutab vastuseks välja eriolukorra, mis võimaldab arste tagasi tööle sundida või vangi panna.

20. SLOVEENIA

- Sloveenia keskpanga kuberner Marko Kranjec satub septembris politsei uurimise alla kahtlustuses, et ta pole suutnud takistada kuritegusid pangas.

- Septembris kukub ka peaminister Borut Pahori vähemusvalitsus.

21. UNGARI

- Esimesest jaanuarist kehtima hakkav uus meediaseadus lubab uuel valitsusorganil, mida juhivad valitsuspartei Fidesz liikmed, kontrollida ajakirjanduses avaldatu tasakaalustatust ja vastavust eetikanormidele. Mitmed Euroopa riigid avaldavad kartust, et selle seadusega püüavad Ungari võimud nõrgestada opositsiooni häält.

- Riigikassa pärast muretsev valitsus kaalub jaanuaris nn hamburgerimaksu kehtestamist ebatervislikele toiduainetele ning elektroonilise maanteemaksu sisseseadmist raskesõidukitele.

- Budapesti ööklubis West Balkan jaanuaris tekkinud paanika käigus tallatakse surnuks kolm noort naist.

- Aprillis põgenevad Gyongyospatas elavad mustlased oma kodudest, sest nende asulasse saabuvad paremäärmusliku rühmituse Vedero liikmed.

- Augustis tabatakse Ungaris kurjategijad, kes tavatsesid oma ohvrid elusana kaelast saadik maasse matta, sel ajal kui röövlid ise suundusid ohvrite pangakaarte tühjendama.

- Augustis kuulutas valitsus osa laupäevi tööpäevadeks.

- Ungari peaminister Viktor Orbán teatas augustis, et tema valitsus lõpetab riigis “pankurite ajastu” ja tava, et laenuvõtjad peavad kandma kõik riskid ning kahjud.

- Novembris palub Ungari “ettevaatuse mõttes” abi Rahvusvaheliselt Valuutafondilt ja Euroopa Liidult.

- Detsembris näib Ungari jagavat Suurbritannia keeldumist tihedamast fiskaalunioonist, kuid liitub lõpuks siiski Saksamaa dirigeeritud liiduprojektiga.

- Valitsus sõlmib detsembris pankadega kokkuleppe, mis leevendab välisvaluutas laenu võtnud kodanike rahalist olukorda. Suurem osa eluasemelaene on Ungaris võetud Šveitsi frankides, kuid Ungari forinti nõrgenemine on muutnud nende tagasimaksmise keeruliseks.

22. BULGAARIA

- Veebruaris keelab Bulgaaria parlament üle 15 000 leevi ehk 7670 euro suurused sularahamaksed, et vähendada korruptsiooni.

- Märtsis leiab Sliveni ühes pangas aset 40tunnine pantvangidraama, mis lõpeb ohvriteta.

- Bulgaaria peaminister Boiko Borisov teatab märtsis, et liitlasvägede sõjaline sekkumine Liibüa konflikti on avantüür, mida juhivad suurel määral naftahuvid.

- Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) hoiatab aprillis, et muudatused Bulgaaria kriminaalkoodeksis võivad ohustada riigi meediavabadust. Need annavad riigile võimaluse mõista ajakirjanikke üheks kuni neljaks aastaks vangi viha, diskrimineerimise või vägivalla õhutamise eest rassi, etnilise tausta, rahvuse, religiooni jms alusel.

- Juunis tunnistab europarlament Bulgaaria ja Rumeenia küpseks ühinema Schengeni piirideta alaga, kuid Holland pidurdab nende riikide liitumisplaane.

- Septembris vahistab Bulgaaria politsei üle 160 inimese, kes osalesid 14 linnas toimunud vägivaldsetel mustlastevastastel meeleavaldustel. Rahutuste ajendiks on ühe noormehe surm väidetavalt mustlase käe läbi.

- Oktoobris plahvatab Sofias tuntud ajakirjaniku auto just sel päeval, mil riiki külastab Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.

23. RUMEENIA

- Aasta algusest jõustuv seadus muutis maksukohuslaseks ka nõiad, ennustajad ja astroloogid. Seadusest nördinud nõiad panevad Rumeenia valitsusele peale needuse.

- Veebruaris toimub Uricani söekaevanduses plahvatus, milles hukkub viis kaevurit.

- Võimud alustavad veebruaris rohkem kui saja tollitöötaja suhtes kriminaalmenetlust, et ennetada ELi-poolseid korruptsioonikahtlusi. Enne seda vahistati 59 piirivalvurit, keda kahtlustati salasigarettide smugeldajate abistamises Rumeenia–Ukraina piiril.

- Märtsis saab Rumeenia Eestis tuntuks ainsa euroliidu liikmesriigina, kus hinnad kasvavad veel kiiremini kui meil.

- Juunis tunnistab europarlament Bulgaaria ja Rumeenia küpseks ühinema Schengeni piirideta alaga, kuid Holland pidurdab nende riikide liitumisplaane.

- Enne jõule teatab Rumeenia president Traian Băsescu, et riik soovib euroalaga ühineda 2015. aastal. “Ma olen üks neist poliitikutest, keda te pole kuulnud rääkimas euroala kokkuvarisemisest,” hoopleb Băsescu.

24. MALTA

- Veebruaris süüdistatakse kolme Eestist pärit meest 18aastase kohaliku neiu jõhkras peksmises.

- Maikuisel referendumil hääletavad maltalased abielulahutuse legaliseerimise poolt.

- Septembris karistab Malta kohus tingimisi vangistusega eestlannat, kes märatses saareriigi politseijaoskonnas, süütas arestikambris põlema padjapüüri ning tekitas sellega jaoskonnas üldise elektrikatkestuse.

- Novembris mõistab Malta kohus kaks Eesti kodanikku süüdi kokaiini smugeldamises ja saadab nad 14 aastaks trellide taha.

25. KÜPROS

- Aprillis-mais süveneb kahtlus, et Kreeka majandusega tihedalt seotud Küpros võib samuti vajada päästepaketti. Küprose pangad on ühed suurimad Kreeka võlakirjade hoidjad Euroopas.

- Juulis toimub Küprose mereväebaasis Zygis plahvatus, milles hukkub ühtekokku 12 inimest, teiste seas ka Küprose mereväe juhataja. Plahvatus lööb ajutiselt rivist välja ligi poole saareriigi energiavarustusest ning hävitab majanduskasvu lootused. President Demetris Christofiase juhitud valitsus esitab tagasiastumispalve.

26. KREEKA

- Jaanuaris otsustab Kreeka karmistada migratsioonipoliitikat ning ehitada 150 kilomeetri pikkusele maapiirile Türgiga uued kaitsetõkked.

- Kreeka ametiühing Adedy korraldab veebruaris 24tunnise streigi valitsuse kärpemeetmete vastu. Sellest kasvab välja üldstreik, mis muutub vägivaldseks.

- Valitsus teatab veebruaris, et keeldub riigifirmade erastamisest, mida nõudsid Rahvusvaheline Valuutafond ja EL. Samuti välistab valitsus Vahemeres asuvate saarte müümise võlgade katteks.

- Mais hakkavad Kreeka poliitikud isekeskis üha tõsisemalt kaaluma mõtet eurotsoonist lahkuda.

- Juunis tabab maad järjekordne vägivaldne streigilaine. Meeleavaldajad tungivad läbi parlamendi ette püstitatud turvataradest ning märulipolitsei kasutab nende vastu pisargaasi, meeleavaldajad aga vastavad kivide ja prügi loopimisega. Üldstreikide ajal on kättesaamatud peaaegu kõik avalikud teenused, pangad on suletud ning haiglad töötavad minimaalse personaliga.

- Rahvusvaheline Valuutafond ähvardab mais, et ei anna Kreekale raha, kui see nõudeid ei täida. Selle tulemusena Kreeka nõustubki mitme uue kasinusmeetmega. Valuutafond ja EL saadavad Kreekasse oma inspektorid.

- Augustis puhkeb Kreeka põhjaosas metsatulekahju, Kreeka palub selle kustutamiseks abi ELilt.

- Streigid jätkuvad Kreekas ka sügisel.

- Kärped on tabanud ka meditsiinisüsteemi, haiglate eelarveid on kärbitud 40% võrra. Seetõttu on suurenenud nende haigete hulk, kes loobuvad pikkade järjekordade tõttu ravist.

- Oktoobris hõivavad streikijad büroo, mis on asutatud uue kinnisvaramaksu kogumiseks, ja halvavad selle töö.

- Kreeklastes süveneb vimm Saksamaa vastu ning üha sagedamini tuletatakse meelde natside okupatsiooni 65 aastat tagasi.

- Viimaks jõuavad ELi juhid kokkuleppele vähendada Kreeka riigivõlga poole võrra, kuid Kreeka peaminister George Papandreou teatab oktoobri lõpus ootamatult kavast panna kokkulepe rahvahääletusele.

- Euroliidu massiivse surve tulemusena loobub Kreeka siiski referendumist ning Papandreou kaotab novembris peaministritooli.

- Novembris algab riigiametnike koondamise laine. Detsembri alguses toimub Kreekas kuues üldstreik aasta jooksul.