Pööripäev lubab sooja sügist
Näiteks on usutud, et kust kandist tuul puhub pööripäeval, sealt puhub ta terve järgneva aastaaja. Haljalas öeldakse isegi, et tuul punub pööripäeval pesa.
Maaleht uuris ilmatarkadelt ja -asjatundjatelt, kui tähtsaks nemad peavad pööripäeva ilma. Või on see lihtsalt üks tavaline päev, millele miskipärast on müütiline tähendus antud.
Ilmatark Ülo Roosnurm Harjumaalt Kose vallast ütleb, et temale on pööripäev ilmade ennustamisel vägagi tähtis — tuule suund, sajab või mitte, on ilm soe või külm. Neid ta arvestab.
“Sel sügisesel pööripäeval oli sooja koguni 15–16 kraadi ja ka tuul puhus soojalt poolelt, lõunast ja edelast, seega tuleb ka sügis soojapoolne,” räägib Roosnurm oma tähelepanekuist ning lisab, et ehk alles oktoobri lõpus keerab ilma tõeliselt külmemaks.
Peab paika küll
Roosnurm usub sedagi vanarahva ütlust, et soe ja kuiv pööripäev septembris ennustab äkilist talve tulekut ja rohkesti lund. Aga seda, millal talv algab, ta praegu öelda ei oska. Lihtsalt seepärast, et mõned ilmamärgid tuleb veel ära oodata.
Kose kandis küll väikesed hoovihmad pööripäeval olid, kuid ikkagi napid. Need annavad alust loota üsna kuiva sügist.
“Enamasti peab pööripäeva ilma järgi ennustamine paika, ega ma muidu ei jälgikski seda,” võtab Roosnurm oma jutu kokku.
Liisu Raplamaalt kuulub Roosnurmega n-ö samasse parteisse, tallegi ütleb pööripäeva ilm väga palju ette, mida järgmised kolm kuud toovad. “Ilma pööripäeva tähelepanekuteta ei saa ma midagi ennustada ja täppi läheb mul sellest oma 80%.”
Liisu kodukandis Lelles puhusid pööripäevatuuled edelast ja lõunast, tuul oli mõõdukas ja õhk soe. Selline mõõdukate tuultega soojapoolne sügis peaks kestma ligi kaks kuud. Et pööripäev pakkus ka hoovihmasid ja päikest, siis neidki saame parasjagu.
Äsjane sügise algus jäi öisele ajale, kesköö. Kas tähtis on pööramise hetk või terve ööpäev?
“Vaatluse all peab olema pööramise hetkest alates vähemalt ööpäev või poolteist, see annab täpse pildi,” selgitab Liisu.
Seevastu Võrumaa mees Enno Kalde jälgib ilma kaks-kolm päeva enne ja pärast pööripäeva, mille põhjal siis oma ennustuse kokku sätib. Arvestab vähemalt viit-kuut parameetrit: tuule suunda, õhutemperatuuri, õhurõhku, nende kõikumisi, sademeid.
“Aga vaatlen tähelepanelikult ka seda pöörimomenti minuti pealt, et kas sel hetkel toimub veel mingi muutus või on ilm stabiilne,” lisab Kalde.
Kuna pööripäeva teisel poolel läks tuul üsna tugevaks, on Kalde sõnul oodata tormist novembrit. Samas lisab ta, et muudki ilmadünaamika märgid lubasid tuulist novembrit, pööripäevaga sai ta sellele prognoosile vaid kinnitust juurde.
“Pööripäev ei ole põhiline, mille järgi ennustuse kokku sean, kuid on üks paljudest asjadest, millega arvestan,” märgib Kalde.
Soomaa ilmatargale Indrek Heinale ei oma aga pööripäev ennustamisel mingit tähtsust.
“Pööripäev on vaid üks tavalistest päevadest, mu meelest on rohkem vana aja komme selle põhjal ilma ette arvata,” arutleb Hein, kes ise lähtub looduse märkidest enda ümber. Kas või lindudest, kes ei kiirusta äralennuga ja mis peaks tähendama, et ka talve tänavu varakult ei tule.
Pärnumaa ilmatarga Ilmar Tiismaa sõnul ei ole küll nii, et kust pööripäeval tuul puhub, siis puhub see kogu järgmise aastaaja sealtpoolt ja nii olevat ka muude pööripäeva ilmaoludega.
Muud märgid
“Sarnane lugu on ka mihklipäeva ja teiste päevadega, mis kõik pidid midagi ennustama. Olen huvi pärast jälginud, no ei lähe täkkesse,” sõnab Tiismaa.
Pööripäeva ilma tähtsust edasise ennustamisel ei võta tõsiselt ka ilmateadlane Ain Kallis. “Seda on isegi uuritud ja tehtud statistikat, kuid ükski neist pole näidanud, et pööripäevast sõltuks järgmise aastaaja ilm. Kui nii, oleks ju väga lihtne meil kõigil ilma ennustada,” selgitab Kallis.
Loodusvaatleja Svea Randmaa Pärnumaalt leiab, et ilmatarkadel, kes aastaid ilma jälginud, on tekkinud vaist, mis neid aitab.
“Küllap nad ei arvesta ainult pööripäevaga,” kaitseb Randmaa ilmatarku.
