Publikule rajatud tribüün mahutab lahedalt pisut üle 500 vaataja ning avaneb nurme poole, mida ühelt poolt piirab lepatihnikune mets ja teisalt rida heinarõuke.

 Väljamägi teeb kandva rolli

Väljamägi on nii avar, et sajad vaatajad kaovad justkui sinna serva ära. Veel väiksem on üle välja komberdav Mari (Epp Eespäev).

"Pilved on täna nii rahutud," vaatab ta üles.

"Pilved on täna nii rahutud," vaatab üles ka heinateolt tulnud ja vihma pelgav vana Andres (Tõnu Kark).

Ka pealtvaatajad heidavad pilgu pilvedele - istmed on nii seatud, et taevas on korraga kõikjal ja sellest mööda vaadata võimatu.

Läheb vaja 28 näitlejat, 50 vabatahtlikku ja 12 hobust, et taevaalust lavaruumi täita ja kaasa mängima panna.

Vabatahtlike osalusel loodud stseene vaadates tekib hetketi tunne, nagu istuks väga suure laiekraani ees. Justkui maast kerkivad üles tolmupilves kappavad hobused ja silmapiirilt vajub välja sõduriterivi - esmalt peanupud, siis õlad, kuni inimesed seisavad nagu joonistatuna pildi serval.

Pildilikkuse muljet suurendab hooti käigult tarduv tegevus. Seisma jäävad punalippudega edasirühkijad, peatub ema, kellel laps kleidisabas kinni.

Algul lavastaja Elmo Nüganenile vastu puigelnud Vargamäe on temaga kenasti ühe mütsi alla tulnud ja töötab täie rauaga kaasa.

Esietendusele tulnud soomlanna ei suuda hoida pisaraid tagasi, kui noorukese perepoja Antsu (Simeoni Sundja) loodud Wargamäe Wabariik toob hukatust talle endale ja ihunuhtlus paneb Andrese jumalast lahti ütlema.

Euroopa Liidus ühed ateistlikuma mõtteviisiga eestlased jälgivad stseeni pigem huvi kui liigutusega, kuid see-eest võib näha naispoolt ninaga tõmbamas, kui lahenduse saab proua Kuusiku (Maria Klenskaja) ja härra Bõstrõi (Aleksander Eelmaa) koomilis-nukker armastuslugu.

"Eesti talupojad on siin nii haledad," nendib üks noorem vaataja, kui revolutsioonituulte keeris toob töörahva "Internatsionaali" saatel mõisa relvade ja raha järele ning päädib suurema laastamise ja mööbli metsa tassimisega.

Heinamaale laokile jäänud peeglid, suur Puškini portree, sohva ja muu pudi-padi viib mõtted etenduselt korraks kõrvale.

Ei ole varem sellele mõelnud, aga paljudes taludes leidub siiani mõisamööblit: vaarvanaema saanud tasuks eeskujuliku tolmupühkimise eest kahemeetrise peegli oma talutarre viimiseks või vanavanaonu tubli teenistuse ehk erilise teene eest raske klaasidega puhvetkapi...

Lavastuse alguses noorele inimesele omast lustakust ja ettevõtlikkust üles näidanud Indrek (Alo Kõrve) mõistagi mõisa peeglitega ringi ei lippa.

"Wargamäe Wabariigi" Indrekut on meeldiv vaadata, temas kiirgab energilisust ja poisilikku lusti, eriti tuleb see välja siis, kui ta on koos Kristiga (Ursula Ratassepp) ja harjutab revolutsioonilisele koosolekule minnes saba maha raputamist.

Ettevõtlik ja energiline on Indrek veel mõisaski. Käed vajuvad rippu ja müts silmile alles kodutalus, kus ootab valutava küljega ema Mari, kes pojalt rohtu küsib.

Mari lahkumine on koht, mis taas mõnegi silma niiskeks võtab. Surmast on lavastuses palju juttu, visuaalse toena kerkivad mänguplatsile suured ristid.

Ristid jäävad meelde. Aga see ei ole rusuv meeldejäämine, pigem mulje millestki suurest, seotud ikka taeva ja pilvedega.

"Väga võimas, aga mul ei tekkinud mingit erilist tunnet," hindab pärast aplausi üks naisvaataja. Siiski oleks ta valmis tükki veel kord vaatama.

"Ma pean veel mõtlema selle kõige üle, mida ma siin nägin," leiab publiku hulgas olnud EELK peapiiskop Andres Põder.

"Mulle meeldib see projekt, olen kõigile soovitanud," kinnitab tükis vabatahtlikuna osalev Mirjam Suve. Tema meelest on etenduse kõige ilusam koht see, kui teda koos ülestõusnud töölistega maha lastakse.

"Siis me tõuseme jälle üles ja jookseme ära, igaüks omas tempos ning ma usun, et see on eemalt vaadates väga kaunis," räägib Suvi.

Hea uudis

Neile, kes siiani arvasid, et on Vargamäe suveetendused lootusetult maha maganud, on Albu vallavanemal Kalju Kertsmikul hea sõnum edasi öelda: kõigile Vargamäe etendustele (maratonetendus välja arvatud) on veel üksikuid pileteid.

Vett ja sääsetõrjevahendit saab kohapealt, suurejooneline vaatemäng ootab ka ning lavakujunduse peamine element - rahutud pilved ja taevas - on absoluutselt ilmastikukindel.