Galal tulevad ettekandele katkendid Tiit Härmi ballettidest „Romeo ja Julia“ ning „Kameeliadaam“, samuti tema poolt seatud „Grand pas“ Massenet’ muusikale ning Raveli „Boléro“. Nautida saab ka parimaid palu ballettidest „Luikede järv“ ja „Giselle“ ning ERR-i arhiivist pärinevaid haruldasi videokaadreid Tiit Härmi tantsuteest.

Härm, kellel märtsis täitus 70 eluaastat, on oluliselt mõjutanud eesti balletikultuuri, luues jäägitu pühendumusega terve rea eriilmelisi rolle. Balletiõpinguid alustas Tiit Härm 1957. aastal Tallinnas ning jätkas Peterburi Vaganova-nimelises Balletiakadeemias. 1966–1990 oli ta Estonia teatri esitantsija, tegutsedes juba siis ka koreograafina. Olulisemate rollidena lisaks klassikalistele võib märkida Surynit (Murdmaa/Tambergi „Joanna tentata“, 1971), Antoniust (Lazarevi „Antonius ja Kleopatra“, 1975) ja Prometheust (Murdmaa „Prometheus“, 1976).

Olles vahepealsetel aastatel töötanud Milano La Scala balletikoolis, Teatro dell’Opera di Romas, Inglise Rahvusballetis, Šoti Balletis, Bordeaux’ Balletis, Göteborgi Balletis, Soome Rahvusballetis, Baieri Riigiballetis jm ballettmeistri, repetiitori ja koreograafina, naases Tiit Härm 2001. aastal Estoniasse, kus temast sai Rahvusooper Estonia balleti kunstiline juht aastani 2009. Härm tutvustas Eesti publikule tänapäeva koreograafide teoseid: Luciano Cannito „Cassandra“, Youri Vàmose „Shannon Rose“ ning Mauro Bigonzetti julget nägemust Delibes’i „Coppéliast“. Lisaks lavastas ta klassikalisi ballette, mille hulka kuulus ka kolmteist aastat teatri repertuaari kaunistanud „Luikede järv“.


Foto: Proovisaalis harjutavad Nanae Maruyama ja üle aastate taas koduteatri lavale jõudev Linnar Looris. Foto: Liina Liiv.