REISIKIRI | Hea ja kindel, kui inimese parim sõber on majavalitsus

On näha, et juba Peeter Esimese aegadel püütakse Venemaal kõigest väest olla eurooplased. Isegi firma- ja tootenimetused räägivad sellest – ridamisi tuleb ette eurovorsti ja euromobiili ja euromööblit.

Ühest küljest soovitakse, et turistid Venamaale tuleksid, teisest küljest ei osata nendega tihtilugu midagi peale hakata. Ja mõned asjad ei jõua kohale ei mulle ega kohalikele.

Oleme siin Eestis harjunud, et turistide tarbeks on trükitud kõikvõimalikku materjali, mida igal pool tasuta jagatakse, olgu need siis infovoldikud, piirkondade kaardid, mingit vaatamisväärsust tutuvustavad brožüürid ja muu säärane nänn. Venemaal on see ka kõik olemas, aga raha eest. Pole teab mis kallis, aga siiski mitte niisama jagamiseks.

Lõpuks küsin ühes Pihkva kirikus papilt, miks teil siin kõik turismiinfo vaid müügiks on. Papp vastas, et kuidas siis teisiti saaks ja küsis vastu: "Tead sa, pojake, mõnda kohta, kus neid asju tasuta jagatakse?"

"Eestis, Euroopas!"
"Nojaa, aga meil siin pole Eesti ega Euroopa."

Teen sellest järelduse, et Venemaal käib kõik ikka endistviisi ja omamoodi. Nii, nagu nenditi filmis "Briljantkäsi": "Hе знаю, как y вac там в Лондоне, но у нас Управдом друг человека." (Ma ei tea, kuidas teil seal Londonis, aga meil on majavalitsus inimese sõber).

Silt sildi kõrval

Tõepoolest, kõiges püütakse inimesi suunata, juhtida, keelata-käskida, et mitte öelda kamandada. Ennekõike väljendub see kõikjale ülesriputatud, kleebitud, maasse torgatud siltides. Ju siis venelase arusaama järgi vajab selgitamist, et hosteli ühisköögis seisev külmkapp ongi tõepoolest холодильник, teekannul aga annab aimu silt чайник jne. Kõikjal muidugi veel lisaks suitsetamist keelavad sildid.

Tegelikult euroopalikke tavasid juurutada siiski püütakse. Olgu nende kõrvalteede kvaliteediga kuidas on, aga paljudes kohtades käivad vähemalt teede remondi- ja ehitustööd, linnades on juba maha joonistatud ka esimesed rattarajad, treppidele tehtud kaldpinnad ratastoolide ja lapsevankrite jaoks. Tihti küll kosmiliselt järsu nurga alla ja seega kasutamiskõlbmatud, aga asi seegi, et nende asjade peale mõeldakse.

Ja muide – Irboskast Pihkvasse viiv maantee on ikka palju siledama kattega kui sama tee Eestisse Luhamaa ja Murati vahele jääv lõik.

Järgneb