„Scapini kelmused“ esietendub Tallinna Linnateatris juba sel laupäeval
Ajutiselt korda seatud armastatud mängupaik avab end publikule sel laupäeval, 18. juunil Molière’i vembuka näitemänguga „Scapini kelmused“, lavastajaks Elmo Nüganen.
Taastamisel lavaaugu esimeseks lavastuseks on Elmo Nüganen valinud tüki jõuka isanda teenrist Scapinist ja tema mitmetitõlgendatavatest tegudest. On Scapin osav manipulaator ja isekas petis, kelle eesmärk on hoida oma nahka peremehe peksu eest? Või nutikas kavalpea, kes paneb oma oskused mängu kahe noore armastajapaari aitamiseks, keda isad soovivad vastu nende tahtmist kellegi teisega abiellu sundida? Molière’i commedia dell’artest tõukunud, ülemaailmselt populaarne näidend pakub igatahes rohkelt võimalusi nii lavastajale kui näitlejaile: üllatusi, situatsiooni- ja sõnakoomikat. Linnateatri suvelavastuses saab seda näha Elmo Nüganeni juhendatava EMTA lavakunstikooli 25. lennu näitlejaeriala tudengite esituses. Katariina Kabel, Henrik Kalmet, Karl-Andreas Kalmet, Piret Krumm, Jane Kruus, Liis Lass, Pääru Oja, Märt Pius, Priit Pius, Kristiina-Hortensia Port, Maiken Schmidt, Priit Strandberg ja Kaspar Velberg on varasemalt kaasa teinud ka Linnateatri lavastustes „Jumala Narride Vennaskond“, „Biloxi blues“ ning „Vaata, ma kukun“.
Prantsuse näitekirjanduse klassikasse kuuluva komöödia väljatoomiseks 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnas on Elmo Nüganen kokku pannud „Balti keti“ — Eesti lavastajale on käed ulatanud Läti kunstnik Ivars Noviks ja Leedu kostüümikunstnik Rosita Raud. Viimase loomingut võis Tallinna Linnateatris näha ka eelmises, 2007. aastal etendunud lavaaugu suvelavastuses, Carlo Gozzi „Rongas“. Ivars Noviksile on tegu esimese tööga Tallinna Linnateatris.
Näidendi „Les Fourberies de Scapin“ on prantsuse keelest tõlkinud Tatjana Hallap, muusikalise kujunduse loovad Riina Roose ja Jaak Jürisson.
Tallinna Linnateatri suvelavastust mängitakse juunis ja augustis kokku 18 korral.
„Scapini kelmused“ (Les Fourberies de Scapin) esietendus esmakordselt Pariisi Palais-Royale’i teatris 340 aastat tagasi ning on sellest ajast nautinud suurt populaarsust üle maailma. Eesti kutselistes teatrites on seda lavastatud varem kahel korral: 1983. aastal Rakveres (lavastaja Madis Kalmet) ning 2000. aastal Viljandi Ugalas (lavastaja Kalju Komissarov).
