Simunapäev on üks talve alguspäevadest

 (1)
Hommikune pakane
JääFoto: Tiit Blaat

Simunapäev on rahvakalendris väga vähetuntud püha, mille kohta on üldtuntud ilmavanasõna: Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni.

Vanemates trükistes on simunapäeva nimetatud hingedeaja lõpuks.

Sakslastel on simunapäeval keelatud ketrustööd, lätlastel lõpeb hingedeaeg.

Simunapäev on nime saanud apostel Siimoni järgi. Temast pole teada suurt midagi peale selle, et ta sündinuvat Kaanas (seegi ei vasta vististi tõele) ja sai lisanimeks Selootes (Zelotes — püüdleja). Eestis on Siimonile (ja Tadeusele) pühendatud Simuna kihelkond ja kirik. Legendi järgi on selle kiriku seina sisse müüritud Simuna-nimeline mees.

Oktoobrikuud on nimetatud ka simunakuuks ja kolletuskuuks. Simunapäev kuulub talve alguspäevade loendisse. Siitpeale oodati jääkatte tekkimist ja talveteede kujunemist: „Siim teeb sillad soode peale, madalate maade peale, mardile maale tulla.“

Siimoni (heebrea Shimeon — “kuuldavõtt”) nimest on pärit eesti Siim, Siimon, Simo, Simmo, Simmu; paljude keelte Simon; hispaania Jimeno; itaalia Simone; leedu Simonas; läti Simons; portugali Simão; vene Semjon.