Sipelgas kuldlõikes – suurusel ei ole tähtsust
Aga kui jutuks tuleb nende riiklik ja sotsiaalne süsteem, näib asi küll kohati raskesti usutav ja samas nii tuttav. Kas või selle putukariigi põllumajandus – üsna mahe pealegi. Nimelt kasvatavad nad oma pesades seeni. Mitte just riisikaid ja puravikke, pigem seeneniidistikku. Tööjaotuse alusel on selleks spetsiaalsed erilise koolitusega aednikud.
Üks aednik-sipelgas tunneb umbes viit seenesorti. Pesas on neid liike aga poole tuhande ringis. Nii müttabki kohaliku põllumajanduse edendamise nime all pimedates panipaikades sadakond spetsialisti ja muuga nad ei tegele.
Karjakasvatus on sama vahva – oleme ju kuulnud lehetäide ja sipelgate sümbioosist, aga see, et “lüpsilehmandus” sedavõrd tasemel on, paneb imestama küll. Lehetäide karjamaad või laudad on pesa kõrval asuva puu otsas. Päris mitmekümne meetri kõrgusel. Sinna need “lehmad” turja peal tassitakse ja seal ka lüpsmas käiakse.