"Soomusrongi komissari võib maha lasta!"
23. mail kogunes umbes 50meheline [punaarmeelasteks maskeeritud] salk, kes eeloleval ööl pidi minema enamlaste soomusrongi ära võtma. Salga juhiks oli määratud alamkapten H. Raudsepp.
23. mail enne päikse loojenemist sõitis soomusrong "Kapten Irv" Petseri jaamast Koðeljäha poole, et viia ette enamlaste soomusrongi vallutajad. Peale keskööd Košeljäha piirkonnas astusime rongilt maha vasakule raudteest ja hakkasime lähenema oma eesmärgile.
Mina ja reamees Voldemar Borst (luurajad) liikusime maanteesilla kaudu. Teiselpool jõge liikusime vaikselt läbi männimetsa. Kahekesi Voldemar Borstiga luure otstarbel lähenesime võsastiku varjus päris enamlaste soomusrongi lähedale. Nägime, et soomusrongi karauul - üks mees - jalutas ümber rongi.
Tulime Borstiga tagasi dessandi juure, kes asus tagapool noores metsas, ja teatasime alamkapten Raudsepale nähtust.
Seejärele läksime viiekesi ühes Raudsepaga päris enamlaste soomusrongi juure.
Teel rongi juurde küsisin alamkapten Raudsepalt, kas tohin lasta enamlaste soomusrongi komissari maha, kes pidavat asuma veduril. Raudsepp ütles, et komissari võid lasta, kuid hoia vedurijuhi elu. Hiljemini ta kordas veel, et vedurijuhi elu peame hoidma.
Liikusime soomusrong "Trotski" juurde ja hakkasime enamlastega rääkima. Rongi komissar, noorevõitu, lõbusa jutuga mees, seisis veduri ukse peal. Kapten Raudsepp teatas temale "propuski" (läbilask), mis oli saadud teada enamlaste poolt üle tulnud Ritt'ilt, ja ütles, et tulime luurelt.
Soomusrongilt tuli neli-viis enamlast maha ja hakkasid meiega juttu ajama. Pärisid meilt, kuidas luurel läks jne. Keerasime seltsis suitsu. Eriti üks punaväelane kippus minuga pikemasse jutuajamisse laskuma. Vastasin ainult mõne sõnaga, sest kartsin, et minu puudulik vene keele oskus ja murrak mu päritolu välja annab.
Vaatasin, et oleks väga hea juhus veduri uksel seisva komissari mahalaskmiseks ja ilma relvadeta välja tulnud punaväelaste mahanottimiseks, kuid komissari selja taga oli vedurijuht, kes oleks võinud langeda ühes komissariga. Vedurijuhi elu aga pidin alamkapten Raudsepa korraldusel hoidma. Pealegi ootasime teotsemise algatust alamkapten Raudsepalt.
Sõitis eest
Vahepeal kogunesid võsastikust peaaegu kõik meie mehed soomusrongi juure. Soomusrongilt olevat aga telefoni kaudu sellest enamlaste jalaväerügemendist, kust alamkapten Raudsepp meid ütles olevat, järgi küsitud, kas sealt on saadetud välja luureüksus. Sealt eitava vastuse saamisel pidi nendel olema selge, et tegemist on eestlastega. Ka väljast kadusid punaväelased soomusrongile.
Järsku kostis soomusrongi komissari komando: "Pulemetšiki po svoim mestam!" (tõlkes: kuulipildurid kohtadele!) Komando andmise järele komissar tõmbas veduri ukse kinni. Veduri ust kinni tõmmates ta ütles veel alamkapten Raudsepale, kes oli veduri juures: "Popalis li võ na pravilnoe mesto?" ("Kas teie olete sattunud õigesse kohta?")
Veduri uks oli kinni. Nüüd oli hilja midagi ette võtta. Alamkapten Raudsepp koputas siiski veduri uksele ja ütles: "Otkroite dver!" ("Tehke uks lahti!") Seda kapten Raudsepa soovi komissar ei täitnud.
Sel ajal suurem osa meie mehi jooksis laiali. "Trotski" kuulipildujatest avati tuli. Samal ajal meie minöörid purustasid raudtee "Trotski" seljataga, kuid kahjuks nii vähe (paar jalga), et enamlaste soomusrong sai sõita üle ja pääses terve nahaga. Ülesõitu soodustas veel see (nagu hiljem selgus), et purustatud roopa otsad olid lõigatud järsult ära, mitte keerates neid kõveraks.
Üks vang
"Trotski" liikus Irboska poole. Jooksin liikuva soomusrongi kõrval, sest siin oli hädaohutum - nii lähedale ei saadud soomusrongi kuulipildujatest tulistada.
Nägin luurajat kapral Friedrik Andrejevit liikuva soomusrongi trepil. Reamees Voldemar Borst oli kuulipildujate vaguni katuses oleva meeste vagunissekäimise augu kaudu käsigranaadi vagunisse heitnud.
Märkasin, et kuulipildujatuli soomusrongilt jäi vaiksemaks. Jooksin rongi kõrval kuni putkavahi kaevuni ja tegin kiire hüppe kaevu taha. Andrejev ja Borst olid hiljem enamlaste soomusrongilt maha hüpanud. Olin putka (vahimaja) piirkonnas päris üksi. Kui "Trotski" jõudis juba eemale, siis jooksin raudtee äärest ära. Liivaküngaste vahel joostes kohtasin kõige esiti luurajat reamees Ernat. Tema oli ära eksinud ja ei osanud kuhu poole minna. Tagasi tulles noores metsas leidsin ka teised mehed alamkapten Raudsepaga üles. Meil oli haavatuid. Nendest nooremallohvitser K. Hirt suri, veltveebel K. Lipandil amputeeriti jalg.
Meie hulka oli ära eksinud ka üks punakaartlane, kelle tõime vangina kaasa. Ta oli ühest punaväe jalaväe üksusest määratud sidepidamiseks soomusrongi juure ja olevat jõudnud kohale parajasti sel momendil, kui "Trotski" juures algas peale madin.
Kõigil meil oli kahju, et ei õnnestunud vaenlase soomusrongi äravõtmine, mis oleks tunduvalt kiirustanud eelolevat Pihkva vallutamist ja võimaldanud enamlaste täielikku purustamist Pihkva rindel.
