Soovite rohkem Peipsi kala? Appi tuleb Internet

 (2)
Soovite rohkem Peipsi kala? Appi tuleb Internet
Priit Põldsalu ja Aivo Kähr loodavad, et eurotoetuste abil jõuab värsket Peipsi kala eestlaste toidu- lauale peagi rohkem. Foto: Raivo Tasso

Suur osa Peipsi järvest püütud kalast ei lähe eestlaste toidulauale, vaid piiri taha. Kalurite hinnangul paraneb olukord siis, kui nad saavad hakata kala müüma Interneti vahendusel.

Loe veel

"Eestlane ei jaksa poest kala osta, kuna kaubandus paneb väga suure protsendi juurde," kahetseb kala fileerimise, kuivatamise ja suitsutamisega tegeleva AS Peipsi Kalamehe juhataja Anatoli Filippov. Tema sõnul maksab ahvenafilee Tallinna marketites 300 ja kohafilee 200 krooni kilo.

"Oleme neile pakkunud 120 krooniga, siis nad saavad 50 juurde panna ja ikkagi on praegusest odavam," räägib Filippov. "Aga nad ei võta. See on nagu monopol."

Nii lähebki lõviosa Peipsi Kalamehe ja ka teiste Peipsi-äärsete kalatööstuste toodangust ekspordiks. "Meil ei ole vahet, kuhu kala saata, peaasi et raha tuleb," on Filippov asjast üle ja viskab nalja: "Me ise lõhname, aga kalaraha ei lõhna."

Kalaturg Internetis

Selleks et eestlastel oleks võimalik saada Peipsi kala poehinnast odavamalt ja ka selliseid liike, mis poodi ei jõuagi, on plaanis käima lükata kalaturg Internetis. Sinna saaksid kalapüüdjad panna kirja, kui palju ja mis liiki värsket kala neil pakkuda on, ja ostjad, olgu need siis restoranid või lihtsalt kalasõbrad, saaksid seda teavet reaalajas.

"Inimene ei pea siis kala otsides sõitma mööda Peipsi äärt Vasknarvast Värskani välja," toob MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhatuse esimees Urmas Pirk välja lisaplussi. "Ta saab vaadata netist järele, kus midagi pakutakse, paneb vajaliku koguse kinni ja läheb ostab kindlast kohast ära."

Pirk räägib juhtumist, kui ühel õnnelikult päeval sai üks kalur 350 angerjat. Rõõm oli suur senimaani, kuni selgus, et angerjate mahamüümine polegi nii lihtne.

Oleks Interneti-turg olnud, saanuks mees seal kaladest lahti, arvab Pirk. Nüüd tuli endal ostjaid otsida ja lõppkokkuvõttes pidi kalur leppima tavapärasest madalama hinnaga.

Kalaturg Internetis on üks idee otseturustamise arendamiseks, mille jaoks MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu plaanib Euroopa kalandusfondist toetust küsida.

Lisaks tahetakse arendada ka Peipsi-äärseid kalamüügi kohti. Ikka selleks, et kaluri ja kalasööja vahelist ahelat lühendada, sööja kulusid vähendada ja kaluri tulusid suurendada.

Et eurorahale ligi pääseda, tuli aga kõigepealt panna paberile strateegia. Aastani 2013 on Peipsi piirkonnal võimalik strateegia alusel jagamiseks saada 65 miljonit krooni toetust. Selleks et teada saada, mille jaoks on seda raha kõige rohkem vaja, tehti kalurite seas küsitlus. Kui kalapaatide jaoks on eelmistel aastatel PRIAst toetust saadud, siis nüüd on suurimaks probleemiks kohad, kustkaudu kala järvelt maale tuua.

"Meeste soovil läheb umbes 60% toetusrahast sadamate rekonstrueerimiseks ja lossimiskohtade väljaarendamiseks, et need nõuetega vastavusse viia," selgitab Urmas Pirk. Esimese asjana on plaanis ühiselt osta süvendaja, millega saaks ummistuma kippuvad randumiskohad sügavamaks kaevata.

Uus suund - kalaturism

Viiendik kogu toetusest tahetakse suunata kalandusturismi arendamisse. Plaanis on välja töötada mitu paketti, alustades paadi- ja õngelaenutusest ja lõpetades ööbimisvõimaluse pakkumisega. Näiteks talvine jääaugust õngitsemine on nii popp, et selleks sõidavad lätlased hordide kaupa Peipsi äärde.

"Talvel on jää peal kuni viis tuhat inimest päevas," kirjeldab olukorda MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu tegevjuht Andri Plato.

"Teeäär on autosid täis pargitud ja seal on lausa ohtlik sõita, sest Kallaste maantee ei ole kuigi lai," räägib Plato.

Valdadega koostöös tahetakse rajada parklad. Parklate majandamine jääks eraettevõtjate õlule. See tähendab, et parkimine oleks tasuline, kuid see annab ettevõtjatele võimaluse pakkuda ka muid teenuseid, näiteks toitlustamist.

"Tahame luua inimestele rohkem valikuvõimalusi," kinnitab Urmas Pirk. "Et neil oleks põhjust Peipsi äärde tulla."

Koos jõuab kiiremini sõuda

Plaane on palju - panna käima perioodiline laevaliiklus, luua kalastajatele kala suitsutamise võimalus. Ning muidugi jagada Peipsi järve, kalade, sealse eluolu ja ajaloo kohta rohkem infot. Rääkimata Peipsiga seotud meenetest, mida praegu lihtsalt ei ole.

Kõik see on kirjas ka Peipsi kalanduspiirkonna strateegias, mille koostamisel peeti tuliseid vaidlusi ja pikki arutelusid.

Urmas Pirki sõnul on kõik sujunud siiski suhteliselt hästi ja Eesti kokku kaheksast kalanduspiirkonnast on just Peipsi piirkonna strateegia esimeste seas valminud.

Põhjusena toob ta välja, et Peipsi kandis on juba üle kümne aasta tegutsenud kalureid ühendavad liidud ning mehed on harjunud omavahel koostööd tegema.

Ka neljateistkümne töötajaga ASi Peipsi Kalamees juhataja Anatoli Filippov loodab strateegiast tuge.

Oma sadama tegid nad kolme vennaga enda raha eest korda, kuna pidasid toetuse taotlemist liiga bürokraatlikuks. Ka kõik kala käitlemise ruumid on viidud nõuetega vastavusse oma rahakoti peal.

Mõni aasta tagasi kirjutas juristiharidusega Anatoli Filippov siiski kaks korralikku projekti ja sai PRIAst toetust oma kalapaatide jaoks.

Nüüd on plaanis Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu kaudu taotleda toetust sadama tolmuvabaks muutmiseks, sügavkülmkambri soetamiseks ja kalaturistide jaoks kämpingute ehitamiseks.

Natuke murelikuks teeb vaid see, kust saada omafinantseeringuks vajalik summa, sest pangad ei kipu praegusel raskel ajal kalandusettevõtjatele laenu pakkuma.

Peipsi kalandus ja toetused
- Kalureid on Peipsi järvel 300, Emajõel ja väikejärvedel alla 100.
- Kalandusettevõtjaid on Peipsil 54 ja väikejärvedel 50.
- Peipsi kalanduspiirkonna arendajate koguga on liitunud 82 kalandusettevõtet, 4 turismiga tegelevat ettevõtjat, 13 kohalikku omavalitsust ja 11 mittetulundusühingut.
- Eestis on kokku 8 kalanduspiirkonda: Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnumaa, Võrtsjärv, Peipsi järv, Soome lahe lääne- ja idaosa. Nende piirkondade strateegiate elluviimiseks on kuni aastani 2013 ette nähtud 400 miljonit krooni.
- Peipsi kalanduspiirkonna strateegia 65 miljoni toetuskrooni kasutamiseks on plaanis kinnitada 28. mail ja seejärel esitatakse see põllumajandusministeeriumile heakskiidu saamiseks.
- Aastani 2013 on Euroopa kalandusfondi abil võimalik toetada Eesti kalandust 1,3 miljardi krooniga, koos Eesti riigi kaasfinantseerimisega on kalandustoetusteks ette nähtud 1,76 miljardit krooni.