Sügiskuu Eesti rahvakalendris
Tähtpäevad
8. Ussi urgu minemise päev. Ussid kaotavat mürgi ja hakkavat talvitumispaika otsima. Kartes roomajaid häirida, ei minda mõnel pool metsa. Kodustest töödest pole soovitatavad õmblemine ja kudumine – siis võivat uss järgmisel aastal häda teha.
19. Pekopäev. Sügiskülvi ja viljalõikuse lõppedes tähistati Setomaal Peko püha. Peko on seto põllu-, karja- ja viljakusjumal, kelle puust või vahast kuju hoitakse salaja aidas. Vaid Peko pühadel või külvamise ajal tuuakse kuju välja.
23. Pööripäev. Selle päeva tuul jääb püsima, ennustades ette sügise ja talve ilmasid.
29. Kasupäev. Sügisene pööripüha. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub inimese käekäik talvel. Nagu pööriajal ikka, ennustatakse ilma ja inimsaatust, tehakse tuld. Pidulaud olgu sügisandidega rikkalikult kaetud ning seal peaksid tingimata olema värskest lihast valmistatud road.
Kuu kõvad ja pehmed ajad
1. päev – Kuu viimane veerand, kõva aja algus.
6. päev – vana kuu pehme aja algus.
8. päev kell 13.30 – Kuu loomine.
10. päev – noorkuu kõva aja algus.
15. päev – Kuu esimene veerand, pehme aja algus.
21. päev – täiskuu kõva aja algus.
23. päev kell 12.17 – täiskuu.
25. päev – täiskuu pehme aja algus.
Kõvad-pehmed ajad ei tühista noore ja vana kuu üldtuntud tähendusi.
Allikas: “Maavalla kalender 10223 (2010)”, Maavalla Koda
