Inge Teder oli muuseumijuht ideoloogiliselt keerulisel ajal. Kuuekümnendate kunstiuuendus nõudis muuseumipoolset reageerimist, samal ajal pidurdas suurejoonelisemaid plaane ideoloogiline kontroll. Inge Teder suutis selles olukorras väga hästi hakkama saada, kunstimuuseumist kujunes kõige olulisem näitusepaik eesti kunstis, mis suutis aeg-ajalt täita ka rahvusvahelise kunsti tühemikku. Inge Teder ei peljanud suhelda ka välis-eesti kunstnikega, esimesed väliseesti kunstnike, Hermann Talviku ja Erik Haameri näitused toimusid just Riiklikus Kunstimuuseumis.

Inge Tederi ajal avati viis uut kunstimuuseumi - Tarbekunstimuuseum, Niguliste vana kunsti muuseum, Adamson-Ericu ja Kristjan Raua muuseumid ning kunstimuuseumi Kohtla-Järve filiaal. Hakkas välja kujunema tänane Eesti Kunstimuuseumi suur struktuur.

Ta oli äärmiselt jõuline, intelligentne ja ka osav juht. Ühtaegu nõudlik ja aus oma suhtluses kolleegidega. Ringleb mitmeid legende Ingest , küll tema harjumustest, tema lugudest, mida ta suurepäraselt esitada oskas, tema vastustest ja argumentidest ametimeestele. Kolleegid teavad rääkida, et Tederi teadmata ei tohtinud ka varblane üle lossi katuse lennata...

Inge Teder polnud vaid võimekas administraator, vaid ka uurija, teadlane. Pikki aastaid luges ta Eesti Kunstiakadeemias tarbekunsti ajalugu ja naha- ning köitekunsti ajalugu, kirjutas artikleid nii ajalehtedele kui almanahhile Kunst. Teda võis näha paljudel kultuuriüritustel, kuni viimase ajani tundis ta sügavat huvi kunstimuuseumis toimuva vastu ning käis avamistel, kus alati suur hulk kolleege oma endist naerusuist ja vaimukusi pilduvat direktorit ümbritses. Inge autoriteet oli vankumatu, tema kunstimaitset ei pandud kunagi kahtluse alla.

Oleme kaotanud sügava inimese ja sädeleva daami.

Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing

Eesti Kultuuriministeerium

Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Tartu Kunstimuuseum