“Suveniir” – läbi suve, esmaspäevast neljapäevani
Iga "Suveniir" sünnib suuresti eetripäeval, sest kavatseme saadetes näidata just seda, mis sel päeval suvises Eestis toimub. Arvan, et see on mulle ajakirjanikuna päris hea vaheldus - teha siin Eestis reportaažlikke lõike, vestelda stuudiokülalistega, kes selguvad samuti üsna saate eel.
Kogu suve meenutatakse saadetes aga seda, et ETV saab tänavu 55aastaseks. Avasaatesse palusime koos toimetaja Epp Ehandiga teletegemise varasemaid aegu meenutama väga sümpaatse paari - Ruth ja Rein Karemäe. Ma ei ole kunagi varem nendega kohtunud, nii et otsesaates saamegi tuttavaks.
Kas naasete New Yorgist Eestisse just "Suveniiri" pärast või on suvel siin veel teisigi kohustusi?
Jah, see telenädal on peamine tuleku põhjus. Mul on väga hea meel, et mulle nende saadete tegemist pakuti ja nii ka võimalust suve keskel kuumast New Yorgist mõneks ajaks ära sõita.
Aga nagu alati, on Eestis juba kogunenud ridamisi teisigi tegemisi - juhin paari saadet Vikerraadios, olen mõne päeva ka "Aktuaalses kaameras" lihtsalt välisuudiste toimetaja. Kõik see on hea vaheldus.
"Suveniiril" on ka teisi saatejuhte. Millist koostööd omavahel teete?
Kõik saatejuhid koguti kokku juuni alguses, kui saatele jalgpallistaadionil reklaamklipid tehti. Meil oli väga mõnus sportlik pärastlõuna, palli tagaajamine näis kõigile lõppkokkuvõttes meeldivat. Aga rohkem teiste saatejuhtidega otseselt vist kokku ei saagi, kui ehk juhuslikult telemajas või linna peal.
Ainsad, kes kõigi saatejuhtidega koostööd teevad, on kaadri taha jääv nii-öelda taustajõud - režissöör Kertu Kööseli ja produtsent Tiina-Mari Koljaki juhtimisel.
Kuivõrd teie juhitud saates kajastub tõsiasi, et suurema osa aastast töötate ja elate Eestist eemal?
Ehkki need saated tulevad ikkagi Eesti suve kesksed, on mul midagi ka Ameerikast kaasas. Avasaate jaoks näiteks huvitav lõik sellest, kuivõrd erinevalt suhtuvad eurooplased ja ameeriklased puhkamisse.
Kui eurooplased võtavad suvel tavapäraselt pikemalt aja maha, siis paljud ameeriklased piirduvad vaid kahe nädalaga või isegi nädalase puhkusega. Kui nad üldse puhkavad - juhtusin hiljuti lugema üht uurimust, mille kohaselt plaanib tänavu suvel puhkuse võtta vaid 35% ameeriklastest.
Seda, kuidas nad ise sellist töönarkomaaniat põhjendavad, kuulebki esimeses "Suveniiris". Ma ise kaldun arvama, et seda lõiku vaadates on eestlastel hea meel, et siin suvel puhkamist väärtustatakse, mitte ei mõelda, et kui ma rohkem tööd teen, saan ka rohkem asju osta - nagu üks intervjueeritav väidab.
Arvan, et vaatajale on huvitav ka neljapäevases saates eetrisse minev lõik, kus kõik ERRi väliskorrespondendid - Kadri Kukk Brüsselis, Krister Paris Moskvas ja mina siis New Yorgis - pööravad kaamerad enda peale ning näitavad, kus ja kuidas välislood sünnivad, kuidas meie korrespondendipunktid välja näevad. Ma nägin juba Kristeri lõiku, kus ta, nagu ma isegi, vaataja endale koju külla kutsub, sest temagi büroo on ta oma elutoas.
Kuidas läheb siinsesse töörütmi ja igapäevaellu sisse elamine?
Tulin juba nädal enne saadete algust kohale, et korralikult Eesti aega sisse elada, et keha veel eetripäeval mingis teises rütmis ei tiksuks. Kuigi võiks ju arvata, et pidev lendamine ja reisimine harjutab pidevate ajavahedega, siis kahjuks nii see päris ei ole.
Olen nüüd kuu aja jooksul kaks korda New Yorgist Eestisse lennanud, olin siin ka mai lõpus ja vahepeal käisin kiirkomandeeringus Los Angeleses, kus meie noor filmimees Tanel Toom sai tudengi-Oscari.
Kehakella on tulnud pidevalt keerata ja eks see mõjub ka enesetundele. Öeldakse, et aja saab lõplikult paika just nii mitu päeva pärast saabumist, kui mitme tunnine on ajavahe.
New Yorgi ja Tallinna vahel on see seitse tundi, nii et kohanemiseks kulub umbes seitse päeva.
Ainuke viis, kuidas end sellises rahutus elus heas toonuses hoida, on minu jaoks kohe hommikul ärgates jooksma minek.
Umbes pool tundi kulub selleks, et keha üles äratada ja käima lükata. Aga see annab päevale väga hea stardi. Ja komandeeringutes olles annab hea võimaluse uut kohta näha.
Mida üritate Eestis olles kõige enam vältida?
Loodan, et pääsen sääskedest, keda pidavat olema musttuhat.
Mul oli paar aastat tagasi Itaalias väga ebameeldiv kogemus, kui aplad sääsed proovisid mind ühes Milano kesklinna hotellis öösel ära süüa. Et teki alt oli väljas vaid nägu, siis hommikul oli see hammustustest korralikult paistes.
Millest aga siit eemal olles kõige enam puudust tunnete?
Ehk siinsest suhteliselt rahulikust elurütmist, sest kohe kui Tallinnast ära lennates mõnda suuremasse lennujaama jõuad, oled juba rahvamasside keskel.
Samas, kui jälle pikemalt Eestis olla, tahaks korraga enda ümber rohkem rahvast näha. No siis ongi aeg New Yorki tagasi minna, sest seal ei lõpe sagin kunagi, ka öösel.
Mart Normet, ETV meelelahutussaadete toimetuse juhataja
Kuna “Ringvaade” on suvepuhkusel, alustab 5. juulil ETVs informatiivne-meelelahutuslik saade “Suveniir”, mis jõuab eetrisse esmaspäevast neljapäevani kella 20–21. Reedeti saab samal kellaajal vaadata Hercule Poirot’ seiklusi.
Otsesaadet juhib igal nädalal mõni suurepärane saatejuht.
Esimesel nädalal on eetris Neeme Raud, seejärel Kadi Jaanisoo, ETV ametlikul juubelinädalal Maire Aunaste, tema järel Meelis Kompus, Roald Johannson, Grete Lõbu, Toomas Luhats ja augusti viimasel nädalal Viktoria Ladõnskaja.
Sellest tuleb tore ja asjalik suvine saade, mis käsitleb teemasid polkast rokini: päevakajalised intervjuud, elav muusika, videolood New Yorgist Londonini ja Tallinnast Kärdlani ning palju muudki.
Koostöös Maamajanduse Infokeskuse LEADER-tegevusgruppidega jõuab igas saates eetrisse ka tükike tegusat maaelu. Need on optimistlikud lood sellest, kuidas eri paikades üle Eesti on elu sisse puhutud paljudele uutele ettevõtmistele: Halinga jahiseltsi uus jahimaja, Värska noortekeskuse rulapark, leivategemise koolitus Pikakannu koolimajas Võrumaal, kivilõhkumispäev Taageperal jne.
“Suveniir” on kohal igal pool!
