Taevaskojas valvati tuld läbi öö

 (5)
Taevaskojas valvati tuld läbi öö
Maavalla Koja liige Tiit Kaasik annihõbedaga.Foto: Sulev Oll

Kella poole viie ajal öösel lauldi seni viimane laul, aga lõke, mis täna algava Uma Pido tarvis süüdati ja mida läbi öö hoiti, põleb ikka veel. Põleb seni, kuni ta hobustega Põlvasse viiakse ja Intsikurmus laulupeotuleks saab.

Omaetteolemisena ja lauldes mõtisklemisena mõeldud tulehoidmine kiskus vahepeal üles ka lõbusamaid tuure, tehti isegi mõni tantsutiir, läbi astus paar napsisõpra ja paar noorteseltskonda, aga hommikuks oli Taevaskoda sama rohelise muruga kui õhtulgi.

Põlva kihelkonna ja kogu selle kandi vägevaimale looduslikule pühapaigale liiga ei tehtud. Pigem anti ka lõbu otsinuile mõista, et paigal, mille loodust me imetleme, võib olla sügavam tähendus. „See paik oli aga tule süütamiseks tarvis kõige väärikam ja väekam," ütles Võrumaa laulupeo tulesüütamise ja hoidmise korraldaja Tiit Kaasik.

Valvamist alustati siis, kui päike metsa taha vajus. Tuli põles ja põleb suurel raudplaadil, et see igas mõttes paremini kontrolli all seisaks.

Põhjus, miks seekord peotuli sedasi süüdata otsustati, seisab Kaasiku sõnul selles, et tuli on püha ja märgilise tähendusega. Et selle süütamine liigselt kiirustades ei sünniks, otsustatigi alustada juba eelmisel õhtul ja olla natuke omaette. „Põlised asjad ei sobi esinemiseks," lausus ta.

Mida tund öö poole, seda vähemaks jäigi nn esinemist, laulud hakkasid kerkima rohkem hingest kui suudest.

Lõputult pika laulu laulis ees harrastusnäitleja, bioloog ja filofoof Urmas Kalla. Laule võttis eest ka Ahto Kaasik, samuti Seto ülemsootska Sarvõ Õiõ ning Haanimaa Nõvakoja mehed.

Taevaskojas põles alusel veel teinegi lõke, sellel keetis kunstnik Epp Margna putru, et tühi kõht laulurõõmule takistuseks ei saaks. Puuriida kõrval seisid nõud kalja ning koduõllega.  

Täna pärastlõunal hakkab tuli Intsikurmu poole liikuma. Vankril peaks pilli mängima setode parimaid karmoškamehi Toomas Valk.

"See on teadaolevalt esimene kord, kui peotuli saab alguse meie rahva iidsest pühapaigast, kui me ühendame vanad ja uued tavad ning teeme seda esivanemaid austades," lausus Kaasik.

Et Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal üldse tuld teha ja suurem rahvahulk kokku kutsuda, tuli esitada taotlus keskkonnaametile ning teavitada ka RMK loodushoiu osakonda.