Ning ega vanemad üksi muretse. Ka täiskasvanutel, keda tänavuse suurpeo lauljate-tantsijate hulgas on lastest tublisti rohkem, pole praktilisi pisiasju puudutavatest küsimustest puudus. Kas bussisõit on tasuta? Kes mind aitab, kui krooniline tõbi ägeneb? Kas madrats tuleb endal kaasa võtta?

Staažikad peolised teavad, millised olmeviperused võivad rõõmu suurest peost tumestama kippuda.

"Näiteks eelmise peo ajal oli ööbimiskohas elektriga probleeme," kostab Läänemaa segarahvatantsurühma Oru Jommid juhendaja Elo Jürise, kes käis peol esimest korda 1981. aastal lasterühma tantsijana.

Tänavu sõidavad koos Eloga peole ka tema abikaasa, kes tantsib Oru Jommides, ning poeg Siim ja tütar Liis, kes keerutavad jalga Haapsalu gümnaasiumi tantsurühmas Rüblikud.

"Veepaake, millest oma pudeleid täita, võiks staadionil rohkem olla," jätkab Elo Jürise. "Muidu saavad need juba lõunaks tühjaks. Lastele on suurimaks mureks liiga pikad proovipäevad - 12 tundi on ju täiskasvanutelegi palju."

Samas nendib Jürise, et kõik need mured on ületatavad ning peo ajaks juba meelest läinud. "Isegi pikkades toidusabades pole midagi hullu - neis seistes saab näiteks teiste rühmadega suhelda," lisab ta.

Nende ja kümnete teiste võimalike probleemide ennetamisele ongi peotegijad viimasel ajal iseäranis süvitsi pühendunud. Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Aet Maatee tunnistab, et nõuab tublisti pingutamist kanda hoolt
37 000 inimese eest - aga just nii palju on suvisel peol lauljaid, tantsijaid ja pillimängijaid kokku.

Aga nüüd võib ta juba kergemalt hingata ning peolisi rahustada - kõigele on mõeldud ning 2000 inimesest koosnev abivägi ehk tagala on suursündmuseks valmis. Mis siis kaugelt tulijaid ees ootab?

Majutus

Vastavalt osalejate arvule on igal maakonnal oma tantsu- ja laulumajad ehk koolid, kus peolised ööbivad, kokku 54 kooli. Näiteks hiidlastele piisab ühest koolimajast, Lääne-Virumaalt tulijatele on vaja aga kahte tantsu- ja kolme laulumaja.

Koolide valikul lähtuti sellest, et eelkõige just tantsijad saaksid kesklinnas ja selle läheduses olevad paigad, kust on hõlbus Kalevi staadionile jõuda.

Kuna tantsijad on Tallinnas kauem ehk kuus päeva ja teevad hommikust õhtuni füüsiliselt raskeid proove, on nende majutuspaikades ka paremad pesemistingimused.

Madratsi, teki ja padja peab igaüks ise kaasa võtma.

Transport

Maakondadele on ette nähtud sõidukulude kompensatsioon, et laulukoorid ja tantsurühmad Tallinna tuua. Hüvitise suurus sõltub konkreetse piirkonna peoliste arvust ja pealinnateekonna pikkusest - näiteks iga saarlase eest antakse omavalitsusele peo eelarvest 280 krooni, Raplamaalt tulija eest aga 50 krooni.

Nagu varasematel aastatel, nii saavd peolised ka tänavu Tallinnas tasuta bussi-trolli-trammiga sõita.

Kindel on ka see, et Nõmme ja Pääsküla koolidesse majutatud rahvas saab rongiga samuti priilt sõita - leping Elektriraudteega ootab vaid allkirju.

Toitlustus

Hommiku- ja õhtusöögilauad kaetakse osalejatele nende majutuskohtades ning koolide kokad sätivad auravad potid valmis täpselt selleks ajaks, mil peorahvas proovist naaseb - isegi kui see saab olema alles kell 10 õhtul.

Mõlemale peoväljakule rajatakse välisööklad, kus Kaitseliidu hiigelkatlad osalistele lõunasuppi keedavad. Supisabasid pole Maatee sõnul aga võimalik kuidagi vältida ning eriti pingeliseks tõotab kujuneda laupäev, kui 37 000 rongkäigult tulijat peavad nelja tunni jooksul söönuks saama.

Peoplatsidel seisavad veetsisternid, kust osalejad saavad oma pudelitesse tasuta joogivett lasta, söögi- ja joogipoolist pakuvad kohapeal ka mitmed kaupmehed.

Turvalisus

Kõik 54 majutuskooli kontrollitakse päästeameti töötajate poolt üle. Igasse majja seavad maakonnad sisse ka staabi, mis peab tagama majasisese kommunikatsiooni ja turvalisuse.

Alates peoliste saabumise hetkest peab igas koolimajas olema turvatöötaja, kelle olemasolu eest hoolitseb konkreetne maakond, aga kelle tasu hüvitatakse peo eelarvest. Peoväljakutel valvavad avalikku korda politsei, päästeamet ja turvafirma.

Arstiabi

Juba kolmandat laulu- ja tantsupidu järjest juhib selle meditsiiniteenistust Erik Velleramm häirekeskusest, kelle käe all vastutavad peoliste tervise eest rohkem kui sada meedikut. Neist rohkem kui pooled on arstitudengid, kes kõnnivad ringi Kalevi staadionil, valvavad laulukaare all lüüside juures ja publikualal ning annavad esmaabi.

"Lauljad seisavad kaare all tunde ja alati keegi ka minestab," tõdeb Aet Maatee. "Kui nii juhtub, pole vaja paanikasse sattuda ega dirigendipuldi juurde trügida, vaid vaadata lähima lüüsi suunas, abi saab sealt."

Nii Kalevi staadionile kui ka lauluväljakule püstitatakse välihaigla, mille sisustus ei jää suurhaigla erakorralise meditsiini osakonnale sugugi alla. Välihospidalides aidatakse neid, kellele platsil osutatavast esmaabist ei piisa - seal saab teha mitmesuguseid protseduure, lamada kuumarabanduse korral.

Kui olukord peaks aga veelgi tõsisem olema, viiakse inimene spetsiaalselt peoliste eest hoolitsemiseks eraldatud kiirabiautoga suurde haiglasse. Kontsertide ajal tulevad väljakutele appi ka valvekiirabiautod.

"Aga tavaliselt löövad tervisehädad välja alles õhtul majutuskohas," teab Erik Velleramm. "Siis hakkavad koos mõjuma suur füüsiline pingutus, väsimus, psüühiline pinge, toitumine. Et siis oleks abi kohe olemas, on omavalitsused igasse ööbimiskohta saatnud oma meditsiinitöötaja, kes on ka proovide ajal kogu aeg majas olemas."

Kui laste peamisteks probleemideks on traumad ja liigsest magusasöömisest tingitud kõhuvaevused, siis täiskasvanutele teeb muret krooniliste tõbede ägenemine - seda eriti siis, kui harjumuspärased ravimid koju ununesid.

"Suures peorõõmus unustavad inimesed oma vanuse ega mõtle, et kui pärast pikki proovipäevi koolimajas öö otsa tantsu lüüa, võib see hiljem tervisele tunda anda," kostab Aet Maatee, kelle sõnul on peoliste hulgas ka 80aastaseid memmesid-taatisid.

Maakondade arstid ja õed pääsevad koolimajadest välja alles rongkäigu ajaks, kui nad kolonniga koos lauluväljakule kõnnivad. Rongkäigu ajal saab abi ka meedikutelt, kes seisavad kõikidel kolonnist paremal pool asuvatel tänavanurkadel.

PEOLISE KOHVER
Mis peab pealinna tulijal kaasas olema?
- Rahvariided (puhtad ja korras)
- Kaks komplekti trenniriideid (juhuks kui sajab vihma)
- Trennijalatsid (sissekantud, et ei hõõruks)
- Läbipaistev kilekeep (vihma ajal riiete kaitseks)
- Müts (päikesekaitseks)
- Triikraud (rahvariidepluusi triikimiseks)
- Kõhu- ja peavalutabletid (kui sai millegagi liiale mindud)
- Ravimid (kui põetakse mõnd kroonilist haigust)
- Natuke taskuraha (lisatoidu ja -joogi ostmiseks)
- Rohkelt head tuju ja südametuld (et jätkuks vajadusel ka teistele jagada)