Taimetoitlased: loomakasvatus on suurim probleem
Nad jagavad huvilistele oma pressimaterjale, taimsetest komponentidest tehtud võileibu ja on rõõmsad kui neid märgatakse. Üks nende asindaja Mark Gessat tunnistas, et politsei lubab neid erinevalt paljudest teistest pikettijatest Bella konverentsikeskuse lähedale, kuna nad on rahumeelsed. Mark seletab ka, et nad piketivad vahetustega, 5-6 tundi korraga, kuna kauem ei peaks sellises pakases ja tuules vastu — Kopenhaagenis on täna 2-3 kraadi külma, kuid tuule tõttu tundub palju külmem.
Mark Gessat, Supreme Master Television.com, kaua te olete siin olnud ja mis on teie sõnum?
Oleme siin olnud konverentsi algusest alates, kokku kaks nädalat. Meie kampaania peamine eesmärk on näidata väga olulist seost, mis on loomakasvatuse, lihatootmise ja kliimamuutuse vahel, kuna see on kliimamuutuse põhjustaja number üks. Seda on kinnitanud mitmed uuringud. 2006. aastal ilmus ÜRO-lt raport pealkirjaga „Loomakasvatuse pikk vari”, milles öeldi, et 18 protsenti kasvuhoonegaasidest, mida on rohkem, kui sõidukitest lähtuvad emissioonid kokku, tuleb loomakasvatusest. Kõik transpordiliigid, sealhulgas autotransport, laevandus ja lennundus kokku annavad ainult 14 protsenti.
Aga sel aastal tuli WorldWatch Institute´ilt veel üks raport, milles öeldakse, et umbes 51 protsenti kõigist kasvuhoonegaasidest on põhjustatud loomakasvatusest ja lihatootmisest. See ei ole põhjustatud mitte ainult metaanist, mis loomade sõnnikust eraldub, aga ka näiteks metsade maharaiumisest. Loomakasvatus on peamine põhjus, miks raiutakse maha Amazonase ja teiste troopiliste piirkondade vihmametsad.
Loomakasvatusest tekkiva metaani emissioonide piiramise juures on veel üks väga hea punkt. See gaas püsib atmosfääris väga lühikest aega, ainult 8-12 aastat, samal ajal kui CO2 võib atmosfääri jääda sadadeks aastateks. Kui meil on vaja odavat ja kiiret lahendust, siis me peaksime keskenduma metaanile.
Mida siis selleks teha tuleks?
Me saame teha väga palju! Ainuüksi Euroopa Liidu eelarvest läheb peaaegu pool loomakasvatustoodete subsiidiumiteks (praegu siiski alla 40 protsendi — M.O.). Kokkuvõttes ühe kilogrammi loomaliha tootmiseks on vaja kümme kilo vilja. Kuidas saab olla, et tükk leiba maksab rohkem kui kilo liha?! Seda enam, et selline tükk liha sisaldab vähemalt kakskümmend viilu leiba!
Esimene asi, mida peame tegema, on lõpetada subsideerimine. Võiks ka korraldada infokampaaniaid, et inimesed saaksid teada lihasöömise mõjust kliimamuutusele.
Sest sama on juhtunud ju tubakaga! Kõigest nelikümmend aastat tagasi ei söendanud keegi öelda midagi tubakakasvatuse vastu. Kõik kartsid, kuna tubakafirmad toetasid neid. Nüüd on suitsetamine peaaegu igal pool keelatud.
Seega kui hea valitsus näeb, et midagi on inimestele hea, siis ta peaks seda soodustama, kui midagi on inimestele kahjulik, siis seda peaks mitte julgustama.
On palju asju mida saame teha! Näiteks Saksamaal on taastuvaid energiaalllikaid puudutav seadus. Kui paned oma maja katusele päikesepatarei, siis saad selle eest raha, seega selleks on majanduslik stiimul.
Praegu on meil samasugune olukord nagu 40 aastat tagasi tubakaga, liidrid kardavad sellega tegeleda.
Kas see tähendab siiski, et te ei taha lihasöömist ära keelata, vaid lihtsalt muuta arenguid? Sest Eestis, mis on põhjapoolne riik, oleks see üsna imelik, kui keegi kutsuks üles lihast loobuma. Meie inimesed ei võtaks seda tõsiselt.
Ma mõistan. Kui keskenduda sellele, et ei ole hea liha süüa, ei ole hea veel seda või teist süüa, siis see kõlab tõesti väga kurvalt. Kuid on olemas niipalju alternatiive lihale! Mille söömisel sa ei tajugi vahet. Ja nende produktide tootmist võiks valitsus soodustada. Näiteks hamburger pole ju ka eriti naturaalne toode. Olen kindel, et selle komponendid võik asendada taimsete toiduainetega, näiteks soja proteiiniga ja inimesed isegi ei märkaks seda. Saksamaal puhkes hiljuti skandaal, mis sai nime analoog-juust. See juust oli valmistatud ainult toidurasvast ja veest ning võib-olla ainult üks protsent selle koostisest oli piimaproteiin. Uuringute kohaselt on kolmandik juustuvõileivadest tehtud sellise valejuustuga ning inimesed isegi ei märganud seda!
---
Mait Ots, Vikipeedia abil: Metaan on tõesti üks viiest kasvuhoonegaasist veeauru, süsinikdioksiidi (CO2), lämmastikoksiidi, osooni ja kloor-floor-süsinikuühendite (CFC) kõrval. Metaani osakaal kasvuhoonegaasidest moodustab küll ainult 4-9 protsenti (veeaurul 36-72 %ja CO2-l 9-26 %), kuid metaani mõju kasvuhooneefekti põhjustamisel hinnatakse CO2 omast kaheksa korda suuremaks. Metaani emissioonist suurem osa tuleb loomakasvatusest.
