Eilne hommik pani närvid esimest korda proovile. Kas mees näitab oma tegelikku võimu? Kas hooaja jooksul pigem alla 70 meetri kukkunud ketas saab tuule alla? On vanameister Virgilius Alekna, kes mitmel hiljutisel jõuproovil juba 69 meetriga hirmutanud, leidnud taas kullasoone?

Medalit oleks aga hirmsasti vaja, sest meie unistused on suured. Me tahame olla vähemalt maailma parimad.

Õigemini Kanter peab olema, sest muidu ei saa ka meie olla. Täna õhtul saab kõik selgeks. Ajakava järgi algab võistlus kell 21.10.

Aastatega enesekindlam

Gerd Kanteri ja tema meeskonna väljaütlemised on muutunud üha enesekindlamaks. Lubati kulda Osakas - kuld tuli. Lubati kulda Pekingis - tuli samuti. Lubati maailmarekordit - kuid ei tulnud. Pigem hakkasid meediasse imbuma teated väsimusest.

Ühel murtud või murdunud lubadusel on aga omadus võtta üha suuremaid mõõtmeid. Äkki ei saagi mehe sõnu enam uskuda?

Esialgu usume treenerit, islandlast Vesteinn Hafsteinssoni, kes kuulutab, et Kanter on paremas vormis kui enne Pekingi olümpiat ning et heal päeval on teda raske võita.

Ees ootab Ksenija Balta

Nüüd võime kihla vedada teemal, kas täna on hea, keskmine või halb päev. Seis eilse kvalifikatsiooni järel on igatahes selline: Robert Harting, 66.81; Gerd Kanter, 66.73; Zoltan Kovagö, 65.82; Virgilius Alekna, 65.04; Mario Pestano, 65.03.

Alalist kummardust väärib muidugi vanameister Aleksander Tammert, kes oma elu kaheksandal MMil keerutas 62.24 ja jäi napilt finaalist välja. Märt Israeli saagiks jäi 59.58.

Täna on võistlustules ka meie teise kultusala mehed - kümnevõistlejad Mikk Pahapill, Andres Raja ja Mikk-Mihkel Arro. Muidugi me tahaksime medalit, aga selleks tuleb tulemust mitmesaja punkti võrra ülespoole nihutada. Pahapilli praegune mark on 8178.

Reedel läheb end finaali hüppama Ksenija Balta. Pärast mitut head esinemist olulistel võistlustel loodame medalit, sest kaugushüpe on ettearvamatum kui kümnevõistlus.

Üks väga õnnestunud sooritus finaalis, hüpe seitsme meetri kanti, võib tähendada autasustamispjedestaali.

Reedel lähevad ennast ületama ka odamehed Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe - Moonika Aava 26. koht peaks meestele olema parajaks hoiatuseks. Siiski ei tasu lootusi kuumaks kütta. Ka Laanmäe ise ütleb, et vaadake ikka eluaastaid, enne kui meheväärset tulemust nõudma hakkate.

Lihtsalt jalga hüppepakule panemas käis Berliinis veel Lauri Leis, kes jäi kolmikhüppes 38. kohale, saamata täis 16 meetritki.

Kaie Kand jäi isiklikule rekordile paarisaja punktiga alla ja platseerus 18. kohale.

Kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko ületas põhimõtteliselt tubli 1.89, kuid lõppvõistlusele ei pääsenud.

Marek Niit oli 200 meetris ajaga 21.21 oma eeljooksu kolmas ning pääses 32 parema hulka, seda aga valusa reielihase hinnaga.

Mida toob tulevik?

Sellest seisust hakkavad nii olümpiakomitee kui kergejõustikuliit vaatama juba järgmise MMi ning 2012. aasta Londoni OMi poole.

Millist teed minna? Kas Kanteri ja tema meeskonna rada? "Sport on igas valdkonnas muutunud süviti professionaalseks," tõdeb Eesti Kergejõustikuliidu juht Erich Teigamägi. "Üksi nokitsedes ei ole lihtne tippu tõusta.

Headele abilistele toetuvad paljude maade tippsportlased. Maailmas on palju infot, mida üks-kaks inimest koguda ega analüüsida ei suuda, siin tulebki mängu tiim."

Samas tunnistab Teigamägi, et väikestel riikidel pole kerge paljudel aladel tipus olla.

Nii peabki leppima sellega, et igihaljas Eha Rünne tuleb igal aastal Eesti meistrivõistlustele ning võtab taas ja taas kulla. Kuulitõuke ja kettaheite peale on Rünnel üle 40 Eesti meistrikulla, sisemeistrivõistlused veel lisaks!

Samas on loomulik, et keskeas daami tulemused on
60 meetri tagant langenud 50 meetri taha. Vasaraheitjad on langenud veelgi vägevamalt: raudnuia keerutatakse paarkümmend meetrit allpool rahvusvahelist taset.

Vasar taas au sisse

Mida ette võtta? "Oleme innustamas projekte, mis toetaksid meil hetkel maailmatasemel mitte kõige tugevamini esindatud alasid," kinnitab kergejõustikujuht Erich Teigamägi.

"Näiteks lähevad mitmed meie noored vasaramehed koos nõuandjatega Rootsi kogemusi omandama, samamoodi oleme käivitanud kestvusalade arendamise projekte."

Loomulikult tuleb lähituleviku suurvõistlustele minnes läbi ajada väiksema rahaga, ettevalmistuse maht aga ei tohiks oluliselt kannatada.

Olümpiakandidaadid on Teigamägi hinnangul laias laastus paigas juba täna - eks ikka need, kes hoolega harjutavad.