Tänane pärtlipäev juhatab sisse sügisese korilushooaja

24. augustil on eesti rahvakalendris Pärtlipäev ehk Püha Bartolomeuse mälestuspäev.

Kristlikus kultuuriloos on Bartolomeus – üks Jeesuse jüngritest – kõigi nahaga seotud ametimeeste kaitsepühak, sest teadupoolest nüliti püha märter elusalt, alles siis löödi ta risti ja võeti pea maha.

Eesti traditsioonis juhatab pärtlipäev sisse sügisese korilushooaja – nimelt vanemas kalendripärimuses väidetakse poeetiliselt, et pärtel külvab taevast seeni. Pärtlipäevast alustati vanade kommete kohaselt seenelkäikudega ning ka pähkleid võis juba korjata. Kes pidasid lambaid, need tegid lammastele usinalt vihtu, peamiselt kase-, saare- ja vahtraokstest.

Aivar Jürgensoni raamatust “Seened kultuuriloos” (Argo 2005) saame teada, et mükofiilsed rahvad on pidanud seeni jumalate toiduks või hõrkudeks metsaandideks, mükofoobsed aga saatana leivaks, surnute toiduks, väljaheiteks. Lääne-Euroopa kõrgkultuuris pole seentel erilist tähendust.

TSITAAT: "Veel sadakond aastat tagasi oligi seenekorjamine Eesti külas peaasjalikult karjuste ja laste töö ning seentesse kui toidukraami suhtuti üpris põlglikult."

Ent slaavi toidukultuuris on seentel väärikas koht. Eestlased jäävad mõlema kultuuri mõjusfääri ning kui õigeusklikud setud välja arvata, pole seened kuulunud ise endid metsarahvaks pidava eesti rahva argikultuuris tegelikult kuigi kesksete nähtuste hulka. Toiduks tarvitame meie metsas kasvavast umbes 400 söögiseenest napilt mõndakümmet liiki ning seenekorjamine pole teps mitte selline tegevus, mis “vanale” eesti rahvale üheselt ja ülemaaliselt tunnuslik.

Veel sadakond aastat tagasi oligi seenekorjamine Eesti külas peaasjalikult karjuste ja laste töö ning seentesse kui toidukraami suhtuti üpris põlglikult. “Seenepropagandat” hakati eesti ajakirjanduses Euroopa eeskujul tegema XIX sajandi lõpus ning XX sajandi alguseks olid seened eriti linlaste toidulaual populaarne ja hõrk vaheldus. Seega, nii üllatav kui see ka ei tundu, levis seente söömine XX sajandi alguse Eestimaal hoopis linnast maale.

Hoolimata sellest, et enamik inimesi tänapäeval ei tea, kes oli Püha Bartolomeus, miks minister-ja-muudes-märkmikus on ära toodud teiste vanade pühade hulgas ka pärtlipäev, sobib alates 24. augustist kõiki kolleege ja sõpru südamlikult seenele saata.

Sest hoolimata e-riigist ja IT arengust tegeleme me ikka usinalt korilusega nagu aastatuhandeid tagasi meie eellased. Erinevalt paljudest eurooplastest käime siinmail veel suhteliselt vabalt metsas seenel ja marjul. Korilus on meie jaoks meeldiv harrastus, viis vaba aega veeta ja loodust nautida.

Kroonilist ajapuudust aga väljendame sügisel nukra ohkega – nii kiire-kiire-kiire on, et pole see aasta metsa seenelegi saanud. Niisiis, võtke aega, sõbrad, ja sõitke seenele! Volgaga, naisega, rattaga, taadiga või sõbraga. Ja võtke igaks petteks laetud mobiiltelefon ka kaasa.