Tantsuõpetajad teavad rääkida, et registreerunud naisrühmi on 230−240 ning nendest pääsevad peole vähem kui pooled. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse tantsutoimetaja Kadri Tiis sõnab, et sihtasutus teeb kõik selleks, et peole pääseks võimalikult palju kollektiive.

Ilusad naismustrid

Staažika rahvatantsuõpetaja ning tulevase tantsupeo mentorlusega tegeleva Ilma Adamsoni arvates on kurb, et paljud head rühmad jäävad peolt välja. Naisrühmade mustrid ja joonised on tema arvates alati tantsupidusid kaunistanud. Teisalt peab Adamson konkurentsi edasiviivaks jõuks ning rõõmustab selle üle, et huvi tantsimise vastu aina kasvab. Ta innustab juhte ennast täiendama, sest vaid tugevamad pääsevad mõjule.

Rahvakultuurikeskuse spetsialist ja Võrumaa tantsujuht Maie Pau teab kogemuse põhjal rääkida, et ka noored huvituvad tantsimisest üha enam. “Minu juurde tulid üheksanda klassi tüdrukud ja ütlesid: “Õpetaja, me tahame ka tantsida”,” rõõmustab ta noorte huvi üle. Kuna Pau ei juhendanud parajasti ühtegi põhikoolile mõeldud rühma, liitusid tüdrukud poole aasta pealt naiste tantsurühmaga.

Üks tantsupeo populaarsuse põhjusi võib Pau arvates olla viimatiste pidude efektsus. 2009. aastal toimunud tantsupidu “Meri” läks paljudele hinge. Just sellel tantsupeol võitis eestlaste südamed Marko Matvere ja Liisi Koiksoni duett “Tuulevaiksel ööl”. “Etendused sünnivad, nad on hetkes,” leiab Pau ning lisab, et kui pealtvaataja meeled ja tunded on puudutatud, saab elamuse ka tantsija.

Motivaatorina toob ta välja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide riikliku tegevustoetuse programmi, kuid lisab, et see sõltub väga palju tantsuõpetajate pühendumusest. Kui õpetaja on pühendunud ning tahab ja jõuab aruandeid kirjutada ning taotlusi teha, siis on ka toetused käegakatsutavad. “Valmis rahvariideid selle raha eest ei osta, kuid mütse saab kududa lasta.” Väiksemate asjade jaoks ei pea enam teisi toetusi taotlema.

Tiiu Pärnits, Pärnu ja Pärnumaa tantsuõpetaja ning rahvatantsu mentor leiab samuti, et kahe viimase korraga on tantsupeod muutunud populaarsemaks. Tema hinnangul konkureerivad tänavu tihedamini ka lapsed.

Kui noorte ning naiste seas on tantsimise populaarsus kasvanud, siis segarühmade puhul on mureks tantsijate lahkumine. Pau räägib, et Võrumaal on täiskasvanutega raske, sest abikaasad lähevad kas välismaale või mõnda teise maakonda tööle ning tantsijaid jääb järjest vähemaks. “Inimesed peaksid oma kodumaakonnas tööd saama,” toob ta välja lahenduse.

“Meeste puhul tuleb teemaks majanduslik seis, kuid naistele meeldib tantsida vaatamata sellele, kas neil on mees kõrval või ei,” sõnastab ka Tiiu Pärnits lihtsa tõe.

Sügisel kohe tantsima

Ilma Adamson lisab, et eriti raske on neil tantsurühmadel, kellel puudub katusorganisatsioon. “Tean tantsurühmi, kes saavad teha ainult kord nädalas proovi, kuid nii lühikese ajaga ei suuda ju tantsijaid ette valmistada,” leiab Adamson.

Möödas on esimene repertuaariseminar, kus kinnitati esimese osa repertuaar ning juuni lõpus on tulemas koosviibimine, mida nimetatakse “Häälestusajaks”. Oodatud on kõik registreerunud rahvatantsurühmade juhendajad, kellele mängitakse ette tantsupeo kava tervikliku lavastusena.

Sügisel ilmub raamat tantsupeo teise osa tantsudega ning juba jaanuaris-veebruaris tuleb esimene eelproov, et märtsis-aprillis välja selgitada rühmad, kellel on võimalus saada 2014. aasta “Puudutuse” osaliseks.

Kui muidu on maainimestel sügiseti palju tegemist ning tantsimine ei ole esmatähtis, siis tänavu ei saa tantsukingi nurka seisma jätta, tiheda konkurentsi tõttu tuleb kohe septembris alustada. “Tantsupidu ongi komm, mida jagatakse, kui oled tööd teinud ja tubli,” leiab Pau.



SUURSÜNDMUS TULEKUL

Tantsupidu “Puudutus“

- XIX tantsupidu kannab nime “Puudutus“ ning toimub 4.−6. juulini 2014 Tallinnas Kalevi keskstaadionil.

- Tantsupeo pealavastaja on Maido Saar, muusikajuht Toomas Lunge ning ideekavandi ja loo autor Sten Weidebaum.

- Tantsupeod on aegade jooksul jutustanud palju lugusid, kuid nüüd on kätte jõudnud aeg pöörata pilk iseenda sisse. Tantsupeo ideekavand on sündinud igatsusest, et oleksime avatud märkama ja väärtustama seda, mis on päris, ning ei raiskaks oma väärtuslikku aega tühisusele ega sulgeks südant puudutusele.

Allikas: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus