Algus oli raske ja vaevaline. Kui esimesed sissesõiduraskused ületatud, hakkas ka elu edenema. 1918. aastal võis asunduste-uurija August Nigol nentida: Terve Siber on eestlasi täis.

1926. aastal loendati Siberis 31 000 eestlast, 1939. aastal 33 600, 1979. aastal 21 900, 1989. aastal 17 000 ja viimasel rahvaloendusel 2002. aastal 11 400.

Näituse koostasid kirjandusmuuseumi eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur Anu Korb ja kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetooli soome-ugri uurimisprogrammi juht Kadri Viires.

Korbi sõnul on Siber koht, mis ei jäta kedagi külmaks. Ta käis Siberi eesti külades esimest korda 1991. aastal. Armus Siberisse ja pidi ikka ja jälle sinna tagasi minema.

"Mu jaoks Siber ei ole karmi kliimaga vangilaagrite maa, vaid soe inimloomuste poolest ja seepärast tahtsin seda ka oma näitusega edasi anda," selgitas Korb.

Näitusel on hulganisti fotosid, mis pärit viimaste aastate ekspeditsioonidelt ja need näitavad sealsete eesti ja setu külade inimesi, loodust ja kombeid.

Arhitektid Toomas Paaver ja Karri Tiigisoon kaardistasid Ülem-Suetukis kogu küla, lisasid juurde pilte ning koostasid küla plaani, mis saadetakse lähiajal Ülem-Suetuki rahvale kingituseks.

Tartus 28. veebruarini vaadata olev näitus peaks Kadri Viirese kinnitusel tulevikus rändama ka Siberisse. Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital, kultuuriministeerium ja rahvuskaaslaste programm.