Toetuseta oleks pooled seltsimajad ehitamata

 (1)
Toetuseta oleks pooled seltsimajad ehitamata
Foto: Karin Kaljuläte

Tänu PRIA kaudu jagatavale külade toetusele on maal rohkem vaba aja veetmise võimalusi, selgub maaülikooli täna avalikustatavast uuringust.

Torma valla Vaiatu küla selts on esitanud PRIAsse kolm projekti, et etapiviisi renoveerida ja sisustada kohalik rahvamaja. “See on endine kolhoosikontor-klubihoone, mis oli küllaltki kehvas seisus,” räägib külaseltsi juhatuse liige Tiina Leeben. Katus jooksis läbi ja ühes maja otsas puudus küte.

Praeguseks on pooles majas remont valmis, nii et iganädalane memmede tantsu- ja lauluring saab seal kenasti harjutada ning inimestel on võimalik kasutada ruume ka sünnipäevade või muude pidude jaoks.

Seltsil raha pole

“Ilma toetuseta oleks jäänud remont tegemata, sest mittetulundusühingul endal pole seda raha,” tõdeb Leeben, kinnitades, et toetustel on kohalike elanike jaoks kindlasti märkimisväärne mõju.

Külade arendamise toetuse uuringu tegijate üks põhiküsimus oligi, kas toetusel on mingi mõju, ütleb maaülikooli maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna analüütik Kersti Aro. Tuli välja, et ilma selle toetuseta poleks 69% projektidest üldse teoks saanudki.

“Pea saja protsendi taotlejate arvates oli toetuse mõju märkimisväärne,” räägib Aro tulemustest. Kahe kolmandiku hinnangul suurenevad vaba aja veetmise võimalused ja ka kohalik ühtsustunne. Kolmandiku hinnangul muudab toetuse abil tehtud investeering piirkonna atraktiivsemaks ning kohaliku ettevõtluse konkurentsivõimelisemaks.

Kuigi maaelu arengukava (MAK) meetme 3.2 ehk külade taastamise ja arendamise toetust saavad ka ettevõtted, olid 90% toetuse saajatest mittetulundusühingud.

Tartumaal asuv Kurepalu külaselts Priius tegi toetuse abil korda seltsimaja keldris olevad ruumid, kus toimub nüüd beebikool ja kus on tehtud mitmesuguseid õpitubasid ning kus saab ka sünnipäevi ja pidusid pidada.

“Nüüd on vähemalt koht, kus koos käia,” ütleb Priiuse juhatuse liige Tiit Kruusement, tõdedes samas, et ainult ruum inimesi kokku ei too.

Kõige rohkem ongi toetuse abil tehtud korda seltsi- ja kultuurimaju ning spordihooneid. Ühiselt kasutatavad hooned olid ka arengukavades kõige vajalikemana kirjas.

Uuringust selgus ka see, et MTÜd ja kohalikud omavalitsused teevad omavahel aina tihedamat koostööd. Näiteks seltsimaja rekonstrueerimiseks on võimalik saada toetust kuni 90%, omaosaluse kokku saamisele panevad aga vallad sageli õla alla. Ka poolte investeeringuobjektide hilisemad majandamiskulud on omavalitsused endi õlule võtnud.

Omaosaluse tasub vald

“Ma ei kujuta ette, et ükski külaselts saaks ilma valla abita hakkama,” märgib Kruusement. Vald on aidanud Priiust nii toetuse omaosaluse kui ka hilisemate majandamiskuludega.

Ilma toetuseta poleks selts ruume niisugusel tasemel korda suutnud teha. Kurepalu külaseltsi koondunud tegusad inimesed korraldavad nüüd ka ühisüritusi — talguid ja laatu.

Ka uuringust selgus, et toetatud projektid ei parandanud mitte ainult vaba aja veetmise võimalusi, vaid andsid kohalikele elanikele juurde indu veel midagi oma küla heaks ära teha, olgu siis sama või mõne muu toetuse abil või vabatahtliku tööna.

Kuigi külade arendamise meetmega rahulolematuid toetuse saajate seas ei olnud, esitati siiski ettepanekuid selle kohta, mis võiks teisiti olla.

“Selgub, et ollakse rahul, aga raha võiks kiiremini kätte saada,” ütleb Kersti Aro. “Kuna tegu on MTÜdega, siis on omaosalust raske leida ja eestvedajad panevad isegi oma raha alla, et toetust saada.”

Kui taotlusvoor avatakse peamiselt aastavahetusel ja taotluste heakskiitmine jääb hilissuvele, siis ei jõua näiteks paadisildu ja kiigeplatse soojal ajal valmis. Sügisel ja talvel on selliseid investeeringuid aga raskem teha.

Kersti Arol on ka üks asi taotluste hindamiskomisjonidele südamele panna. “Juba algul tuleks hinnata, kui jätkusuutlikud projektid saavad olema,” lausub ta. “Kui tehakse paadisild, siis see ei nõua suuri kulusid. Aga kui on tegu suurema objektiga, siis tahaks, et viie-kuue aasta pärast ei tekiks maapiirkonda juurde tühje hooneid, mida ei suudeta üleval pidada.”

Täna esitlevad maaülikooli analüütikud lisaks külade arengu meetmele ka teiste MAKi toetuste kohta tehtud uuringuid ning ettepanekuid. See, kui palju ettepanekuid arvesse võetakse, sõltub põllumajandusministeeriumist.

 Toetus täitis eesmärgi

Loe veel

 Maaülikooli analüütikud küsitlesid viies maakonnas külaelanikke; kohalike omavalitsuste, hindamiskomisjonide liikmete ja toetuse saajate puhul kasutati veebipõhist küsitlust.

Külaelu arendamise toetus on täitnud oma eesmärgi — parandada maapiirkonna atraktiivsust ja elukvaliteeti.

 Toetust saanud projektid on kõige enam otseselt mõjutanud vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavust ja suurendanud kohalike elanike omaalgatusvõimet. Kaudselt on nad elavdanud maaelu arendavate projektide teket või teostamist.

 41% vastanutest sai toetust seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali vms hoone ehitamiseks ja 14% sisustamiseks.


Allikas: uuringu aruanne