Uma Pido algas nakatuspääväga juba 28. mail, mil toimusid kontserdid Põlva Maarja kirikus, neljarattaliste mootorita sõidukite mäest alla laskumine ning Uma Pido tule süütamine ja hoidmine Taevaskojas. Uma Pido peopäev algas aga juba kell 8 hommikul käsitöölaadaga. Programmi mahtusid veel tänavakontserdid ja töötoad ning rongkäik, mis õhtuse peakontserdi sisse juhatas. Õhtu lõppes aga simmaniga, kus mängisid Heino Tartes ja sõbrad.

Korraldustoimkonna esmaste kokkuvõtete kohaselt õnnestus laulupidu suurepäraselt. Nii nakatuspäiv kui ka kogu peopäeva programm ja õhtune kontsert sujusid tõrgeteta ning ettevõtmine täitis igati oma püstitatud eesmärgi – ülistada võro keelt ja võrokeseks olemist ning jätkata omakeelsete laulupidude traditsiooni.

Uma Pido lavastaja Raivo Trass jäi peo lavastusega väga rahule ning sõnas, et kõik kulges nii, nagu planeeritud. „Ilmselt saavutasin ma selle, mida ma regionaalsete laulude puhul saavutada tahtsin.
Murdekeelne sõnavägi, viisivägi ja tantsu energia töötasid üheskoos ja lõid erinevaid meeleolusid ning kujundeid, mis on niisugusel peol tarvilikud ja igati omal kohal,“ võtab Trass peo emotsiooni kokku.

Laulupeo projektijuht Triinu Ojar ütleb, et temal on kõige parem meel selle üle, et läks korda tuua esile vana Võroma kihelkondlik vaim, rõhutada oma juurte tähtsust ja lõunaeestilist humoorikat ilmavaadet.
"Rajoonipiiri' meid es piä'," tunneb Ojar rõõmu, et saavutati maakonnapiire ületav ühtsustunne võru keele- ja kultuuriruumis.

Triinu Ojar tänab peo õnnestumise eest väga mõnusat publikut, samuti kõiki toetajaid ja koostööpartnereid.

"Kindlasti ei jää see Uma Pido viimaseks, kuid kokkuvõtteid tehes küsime kõigi arvamust, kas on õige jätkata üle ühe aasta nagu algselt plaaniti. Usutavasti on järgmise peo kohaks jälle Võru ja Kubija laululava," rääkis Ojar tulevikku vaadates.