Vabaõhumuuseum kogub teavet maakeldritest
Käsikäes köögiviljakasvatuse ja hoidistamise levikuga jõudsid algselt vaid kartulihoidlateks mõeldud keldritesse üsna pea ka kapsa- ja kurgitünnid, moosi-ja mahlariiulid.
Kodumajanduse arenedes pöörati talvevarude säilitamisele tähelepanu nii ajakirjanduses kui põllumeeste-perenaiste kursustel. Suur osa meie maakeldritest on ehitatud ka intensiivse kodukultuuri arendamise ajal, 1920.-1930. aastatel, mil rajati hulgaliselt uustalusid.
Kelder kui hoone ja selle otstarbe muutumine ajas vajab selgitamist ja jäädvustamist. Keldrite leidlikud lahendused, põnevad arhitektuurinäidised, keldritega seotud lood ja tavatarkused ootavad koondamist ja uurimist.
Eesti Vabaõhumuuseum on väga tänulik, kui leiate mahti, et sellele omalt poolt kaasa aidata.
Selleks, et vastata küsimustele oma keldri kohta mine Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse ajaveebi.
