Vabatahtlik tegevus Eestis muutub teadlikumaks ja nähtavamaks

 (2)
Vabatahtlik tegevus Eestis muutub teadlikumaks ja nähtavamaks
Foto: Ilmar Saabas

Kui vabatahtlikele peaks palka maksma, siis kuluks avalikul ja kolmandal sektoril eelarvelisi vahendeid samade ülesannete täitmiseks 80 miljonit eurot aastas. See on hinnanguliselt umbes 0,5% Eesti sisemajanduse kogutoodangust, selgub Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostatud vabatahtliku tegevuse kommunikatsioonistrateegiast.

Majanduslikule kasule lisanduvad raskemini mõõdetavad väärtused nagu vabatahtliku täiendav konkurentsivõime tööturul, ühiskonna sotsiaalne kaasatus ja koostöösuhted.

Hetkeolukorra analüüs näitab, et koguni kaks kolmandikku ühendustest on kaasanud vabatahtlikke oma ühenduse töösse. „Mida suutlikumad on Eesti kodanikuühendused vabatahtlike kaasamisel, seda suurem võib olla nende ühiskondlik mõju,“ rõhutab Praxise kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg.

„Meil leidub juba palju häid näiteid vabatahtliku tegevuse arendajatest ja eestkõnelejatest. Viimastel aastatel on tulnud juurde aktiivseid tegijaid: spordi ja kultuuri suurürituste korraldajad, Teeme Ära talgud, suurettevõtted ja liidud, kellel on tekkinud nii hea kogemus kui ka ettepanekuid vabatahtlik- kuse kui valdkonna arendamiseks,“ toob Hinsberg välja.

Samas üldine teadlikkus vabatahtlikust tegevusest on siiski madal ja suurem osa vabatahtlikest tegutseb pigem ühekordselt ja juhuslikult.

„Strateegia aitab ministeeriumil paremini vabatahtliku tegevuse valdkonda koordineerida ja pakub vabaühendustele, kes vabatahtlikke kaasavad, või soovivad seda tulevikus teha, teadlikumalt ja tõhusamalt vabatahtlikke kaasata,“ selgitab regionaalminister Siim Kiisler.

Seotud lood:

Hinsbergi hinnangul on riigil oluline roll vabatahtlike tegevuse koordineerimisel, kuid strateegiat ei saa siiski rakendada vaid ministeeriumi poolt, vaid horisontaalselt. See tähendab, et vabatahtliku tegevuse eesmärkide elluviimiseks on vaja mitmete tegijate panust. Näiteks senisest enam oodatakse ärisektori kaasatust.

„Ettevõtetel suur mõju, et innustada oma töötajaid alustama vabatahtliku tööga. Paljud ettevõtted on vabatahtliku töö osavalt integreerinud ettevõtte töökultuuri ja sidunud selle ettevõtte eesmärkide ja majandustulemustega,“ toob esile strateegia üks autoreist Anneli Ohvril. „Siiski ei näe veel ettevõtjad vabatahtlikus tegevuses suurt kasutegurit oma ettevõtte tulemustele ning ettevõtjatel ja juhtidel ei ole valmidust innustada oma töötajate vabatahtlikku tegevust.“

Vabatahtliku tegevusena käsitletakse oma aja, energia või oskuste pakkumist vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud tegutsevad avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ja rahalisi ja esemelisi annetusi ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.