Telliskivi loomelinnak asub Tallinnas Kalamaja külje all, ja kes rongiga on sõitnud Balti jaama, et minna mis tahes teatrisse pealinnas, on sellest plaanitud teatrimajast mööda sõitnud igatahes.

Kui toonane sihtasutuse Vaba Lava tegevjuht Kaarel Oja meid aastapäevad tagasi sinna endisesse ja tänaseni rauatööst õlisesse tööstushoonesse juhatas, mõtlesin, et miks nende noorte silmad küll nii säravad.

Ma ei osanud teatrimaja ära tunda. Aga noored on noored just sellepärast, et näevad ja usuvad. Kusagile mälusoppi jäi meiega kaasas olnud noor tütarlaps, kes sammudega mõõtis räpast garaažiruumi ja oma meeles masuudiselt põrandalt mitme meetri kõrgusele lendu
tõusis, kirjeldades, milliseid proove selles saalis kunagi tegema hakkab.

Telliskivi Loomelinnaku tegevjuht Kaarel Oja – draamateatri näitleja Tõnu Oja poeg – kinnitab oma tegevusega reeglit, et hea teatrijuht peab oskama küll raha lugeda, kuid peab tundma ka teatrit, kultuurist rääkimata.

Vabakutselisi väga palju

Telliskivi Loomelinnakusse plaanitavas teatrimajas on kaks teatri- ja kolm proovisaali. “Maja on mõeldud uue kodu ja keskusena kõigile meie kutselistele vaba- truppidele, kellel on head uued ideed,” ütleb Vaba Lava idee ellukutsuja, teatri R.A.A.A.M juht Märt Meos.

Plaanide kohaselt saavad samasse majja oma kodu Eesti Teatri Agentuur ja Sõltumatu Tantsu Ühendus. Agentuuri juurde tuleb raamatukogu, tantsutruppidele proovisaal... Kaarel Oja sõnul on õhus lootus, “et ellu ärkab palju enamat kui lihtsalt hädavajalik teatrimaja kodututele vabatruppidele”.

Siinkohal passib öelda, et Eesti Näitlejate Liidu nimekirjas on praegu vabakutselisi näitlejaid kahesaja ringis. Selgituseks: vabanäitlejal ei ole riigi sotsiaaalseid garantiisid ja igakuist kindlat palka.

Tekkinud vabatruppidel pole enamasti kindlat kohta, oma katust, mille all proove teha ja kus valmissaanut mängida. Riigiteatrite saalide ja proovisaalide rendihinnad käivad üle jõu. Teatriprodutsent Märt Meos näeb just selles põhjust, miks projektiteatrid tegutsevad enamasti suvel. Oma maja annab võimaluse näidata oma loomingut ka talvel ja see on lisaks paljule muule ka teenistus näitle-
jatele.

Sihtasutusega Vaba Lava asutasid sellised ennast loominguliste otsingutega märgistanud teatritrupid nagu MTÜ Ühendus R.A.A.A.M, MTÜ Teine Tants, SA Eesti rahvapärandi ja kirjavara esitamise selts Loomine, MTÜ Kell Kümme, MTÜ Loominguline Ühendus Oma Lava, SA Eesti Teatri Festival (Saueaugu teatritalu), MTÜ PolygonTeater, MTÜ Genialistide Klubi, MTÜ Rhizome.

Ehitamata majade vari

Märt Meose sõnul kirjutati esimene ametlik Vaba Lava nime kandev dokument alla 27. märtsil 2010.

“Lisaks sellele, et Vaba Lava teatrimaja on lihtsalt suurepärane edasiminek meie aastaid (et mitte öelda aastakümneid) paigal seisnud teatripoliitikas, on see ka suurepärane näide erasektori ja avaliku sektori palju räägitud, aga vähe nähtud koostööst,” ütleb Kaarel Oja. Ta selgitab, et kokkuvõttes ehitab teatrimaja valmis erakapitalile tuginev Telliskivi Loomelinnak, kes rendib selle siis riigi toel tegutsevale sihtasutusele Vaba Lava.

Vaba Lava teatrimaja lähitausta jäävad varjutama kahjuks tähtajaks valmimata jäänud Kultuurikatel, Tallinna Linnateatri suur saal, Tartu Uue teatri kodu, mille seisu teatrijuht Ivar Põllu iseloomustab praeguseni kui “nopi päeva” ja “ela hetkes”...

Vaba Lava arengukavas on muu hulgas kirjas oht ja hoiatus, et loomemaja ei tohi muutuda tootmiskeskuseks. Ega sotsiaalkeskuseks, kus teatritegemise võimalusi hakatakse pakkuma vaid neile, kellel seda muidu ei oleks. Plaanides kinnitatakse: projektid, mis Vaba Lava teatrimajas tegemisele tulevad, lähtuvad ennekõike kunstilistest kaalutlustest.

Kuna uue teatrimaja ehitamise raha ei tule vaid maksumaksja taskust ega sõltu pelgalt poliitilisest tõmbetuulest, on plaanide täitumise lootus selle võrra suurem. On tunne, et lisaks teatrirahvale võidab uue hoone valmimisest ennekõike teatripublik.

Vaba Lava plaanidesse mahub lisaks Kuressaare ja Võru linnateatrite külalisetendustele ka plaan tuua vaatajatele näha maailmateatrit.

Uues majas sündiv on tulevikus päris kindlasti ka riigiteatritele loominguliselt erutav ja konkurentsi pakkuv, oma nägu otsima sundiv...

Elus teater...

Kui produtsent Märt Meosele öelda, et läheb veidi aega ja Vaba Lavast kujuneb tavaline repertuaariteater, kes riigi toetusega me kultuuripildis mugavalt ära elab, vaidleb mees vastu. “Ei. Projektiteater on kogu aeg värske, selle elus hoidmiseks on vaja kogu aeg uusi ideid genereerida.”

Meose sõnul sõltub meie teatri tulevik iga aastaga üha enam sellest, kuidas Eesti vabatruppidel ja projektiteatritel läheb. Mõelgem või ühe eelmise lainega teatripilti tulnud erateatritele. Ei kujutaks praegu elu ette ilma VAT teatri ja Von Krahli teatrita, nende näitlejateta ja lavastusteta.

Vabateatrite suurem esiletõus, neile sobivate loomistingimuste tekkimine oleks ehk üks pääsetee Eesti teatri stagneerumisest.

27. märtsil on rahvusvaheline teatripäev ja Eesti teater jagab aastaauhindu, nominentide seas on juba mõnda aega olnud ka vabanäitlejad.

Näiteks noppis eelmisel aastal palju preemiaid Tartu Uus teater. Teatriliidu juht, meisternäitleja Ain Lutsepp armastab meenutada, et teater pole me töökoht, vaid kodupaik.

Telliskivi Loomelinnaku tegevjuht Kaarel Oja ütleb uue teatrihoone asjus veendunult: “Täna julgevad kõik osapooled lubada, et poolteise aasta pärast on see lõpuks ka valmis. Uus sünergia ja värskendav puhang tervesse teatripilti peab sellest saama.”