"Mul oli ka muid jutte, ja avastasin, et neis kõigis on veidi surmateema, aga ma ei tahtnud neid välja anda, sest kartsin, et sõnan ära. Aga siis suri mulle ka lähedane inimene, mis andis liiga hea idee novelli jaoks, et sellest kirjutamata jätta, ja seejärel mu õppejõud Rudolf Allabert, mis andis sama hea idee," ütles kirjamees.

"Need ei ole nutulaulud ega ole ka ülemäära kirkad, vaid ongi nii, nagu elu on," lisas Vadi.