Veidra nimega apteeker — keskaegse Tallinna eriline tegelane
Läinud aastal, kui ilmusid Indrek Hargla “Oleviste mõistatus” ja “Rataskaevu viirastus”, jõudsid need kiiresti Eesti raamatupoodide müügiedetabelite etteotsa ja püsivad seal siiani.
Rataskaevu tänav on kummituslugude poolest ammu tuntud. Nagu ka mitmed teised meie unikaalse vanalinna rajatised, millega seondub ohtralt müstikat ja salapära — Mustpeade maja, dominiiklaste klooster, Oleviste kirik…
Ajalugu nagu ulme
Need on ka põhilised kohad Indrek Hargla värskes kriminaalromaanide sarjas, kus tegevus toimub keskaegses Tallinnas ja salapäraseid ning õõvastavaid mõrvu lahendab apteeker Melchior Wakenstede. See apteeker tõstis tuntud ulmekirjaniku Hargla ka klassikaliste kriminaalromaanide autorite tippu.
“Need on eestlase jaoks märgilise tähendusega kohad, mis ühendavad tänapäeva ajalooga,” selgitab kirjanik objektide valikut. “Oleviste kiriku rajamisest ei tea me suurt midagi, Rataskaevu tänava kohta liigub palju legende…”
Tallinna ajaloosse süüvinud Hargla on pannud kirja näiteks ka sellise hoone nagu Punane klooster. See on koht, milliseid tänapäeval leidub veel Amsterdamis või Hamburgis.
Ühelt poolt klassikalise kriminaalromaani austajana, teisalt ajaloohuvilisena asus Hargla apteekri-lugude kallale 2008. aasta kevadel. Need kaks valdkonda koos annavad kirjanikule huvitava ainelise sümbioosi. Korraga on tal paigas kahe-kolme raamatu süžee. “Üritan kirjutada seda, mida pean võimalikuks, aga mis ei pruugi olla dokumentaalselt tõestatud. Ettekujutusele peab ka ruumi jääma.”
Ajalooline dokumentatsioon annab Hargla sõnul kirjanikule küll ruumi tõlgendusteks ja oletusteks, aga need peavad jääma siiski teatud piiridesse. Samas usub ta, et ajaloo ja ulme kirjutamine on sarnased — vahetu reaalsus puudub ja kirjanik peab looma uue maailma.
Apteeker Melchior on Tallinna linnakodanik, aga mitte eestlane. Tallinn on läbi ajaloo tuntud selle poolest, et suurel osal linnaelanikest peaaegu puudus seos ülejäänud Eestiga. XV sajandi alguse Tallinn oli hansalinn ja suurem osa romaani tegelastest on mõistagi sakslased. Õigemini on kogu õhustik saksa, kuigi leidub ka kohalikku tõugu tegelasi, näiteks peategelase abikaasa Keterlyn.
Aga ka temal on võõrapärane nimi. Üldse peab Hargla nimevalikut väga oluliseks. “Nimi peab lugejale meeldima, samuti annab see tegelasele identiteedi,” selgitab ta Melchiori, Keterlyni, Clingenstaini, Wentzeli, Tweffelli, Freisnigeri, Wunbalduse, Götzeri ning kümnete teiste saksa- ja madalmaade-päraste nimede valikut keskaegse Tallinna õhustikku.
Hargla arvates oli XV sajandi alguse Tallinn rohkem Euroopa kui praegune. Samas tunnistab ta, et kui peaks endale praegusest 600 aastat vanemas Tallinnas elatusala leidma, satuks ta raskustesse. “Võiksin ehk olla käsitööline, müüriladuja, isegi munk selle aja kontekstis, aga kindlasti mitte kaupmees.”
Ta lisab, et vale on seda sajanditetagust aega pimedaks pidada, sest on imetlusväärne, milliseid asju siis lihtsate vahenditega valmistati. Samas oli inimese hing siis noorem ja tasakaalutum, millega võib seletada tolle aja julmust ja vägivalda.
Apteeker oli sel kaugel ajal eriline tegelane. “Apteeker on kindlasti huvitavam kui õiguskaitseorganite töötaja,” arvab autor. “Tal oli infot, ta teadis, mis toimub, ta oli ka õpetatud mees, kes omas teadmisi igasugu mürkide kohta.”
Hargla tunnistab, et seni ilmunud kaks ajaloolist kriminaalromaani on toonud talle rohkem tagasisidet kui varem kirjutatud ulme- ja õudusjutud. “Olen märkuste ja täpsustuste eest tänulik.”
Ajaloolastelt pole juristist kirjanik oma fantaasia pärast kurjustada saanud. Ta lisab siiski, et need, kes tema raamatutest ehedat ajalugu otsivad, peavad pettuma. “Kirjanik ei mõtle lugusid välja, vaid otsib, valib ja sobitab neid kokku,” selgitab Hargla, kes seab oma romaanides esikohale mõistatuse.
Kultuuri- ja ajaloolane ning ajalooraamatute toimetaja Lauri Suurmaa, kes on oma teadustöös uurinud Tallinna linnaelanike igapäevaelu ja mentaliteeti, arvab, et Tallinna ajalugu tulekski populariseerida. Ja rohkem, kui seda üritasid teha nõukogudeaegsed filmid.
“Filmi pole tehtud näiteks Ivo Schenkenbergist, kelle juhitud talupoegade salk vapralt võitles Liivi sõjas Eesti ala anastanud ja rüüstanud Vene vägede vastu ja kes etendas olulist rolli Tallinna kaitsmisel 1577. aastal.”
Suurmaa tõstab esile ka Karl Ristikivi ajaloolisi romaane. “Filmi aluseks võiks võtta Edgar V. Saksa ajaloolise romaani “Hannibali rahvas”.
Vaesus on kasuks olnud
Indrek Hargla küll ei välista, et edaspidi võib tema romaaniseeria tegevus põigata ka mõnda teise Eesti linna, kuid kinnitab, et Tallinna vanalinn pakub palju ainest ning väärib kirjanduse ja filmide kaudu tutvustamist.
See, et Tallinn on olnud vaesem kui mitmed teised Euroopa tuntud linnad, on mingis mõttes isegi kasuks tulnud, sest ära on jäänud kesklinna forsseeritud arendus. “Muudes Euroopa linnades on rohkem renessanssi ja uusaega, keskaega on rohkem maal. Meil on vastupidi — vähem on maakindlusi ja losse.”
Indrek Hargla Melchiori-sarja kolmas raamat ilmub sel kevadsuvel. Autori arvates võiks sellesse sarja mahtuda viis-kuus raamatut, andes ülevaate hiliskeskaegse Tallinna elust ja arengust. Kindlasti paneks see mitmeid vanalinna objekte uue pilguga vaatama.
