Venemaal kestab nõukogude aeg siiani
Pihkvast Oudova (vene keeles Gdov) linna poole sõites rõõmustab sõitjaid esimesed 25 kilomeetrit laudsile asfalt, kuhu on kenasti valge värviga triibudki maha joonistatud ja lisaks sellele tee servast võsa ning karuputked ära raiutud.
Põhjuseks see, et hiljuti külastas Pihkva ja Oudova vahel asuvat Jelizarovi kloostrit Venemaa peaminister Vladimir Putin. Õnneks oli see visiit pikalt ette teada, nii et jõuti uus asfalt maha panna ning teeääred korda teha. "Kuu aega enne Putini tulekut olid töölised nagu sipelgad tee ääres ametis," muigab seda teed iga nädal sõitev Margus Muld.
Kloostrist edasi on tee jätkuvalt konarlik, nii et seal sõitmine keerab sisikonna parajalt segi. Ja kahel pool teed kõrgub kas võsa või mustaks tõmbunud Sosnovski karuputkede allee.
Suured kauplused paiknevad vaid suuremates linnades, mujal peavad inimesed oma toidukraami ja muu vajaliku hankima väikestest poodidest või lausa putkadest, mida on tee ääres päris tihti. Toidukraami hinnad on kõrgemad kui Eestis, näiteks kõige odavam kilepiim maksab 29 rubla ehk 70 eurosenti. See on sama palju, kui maksab liiter bensiini. See-eest saab pool liitrit viina kätte 2.50-3 euroga.
Oudovi söökla, mis muutub nädalavahetuse õhtuti restoraniks, pakub jätkuvalt unustamatuid kogemusi. Kui kolm aastat tagasi jõudsime seltskonnaga sinna 10 minutit enne nelja päeval, polnud enam midagi süüa. Nüüd saabusime lõuna ajal, natuke enne ühte ja punase lokkis habemega naine teatas, et neil on alles kaks kotletti ja natuke makarone.
Venemaalt Eestisse pääsemine ei lähe alati libedalt. Eelmisel reedel lookles Venemaa poolel enne piiri mitmesajameetrine sõiduautodest saba. Kohe olid platsis ka lahked mehed, kes pakkusid 2000 rubla eest järjekorras etepoole pääsemise "teenust".
