Varasemast väga tuntud laulu, kus sõnad „... kuni elab su küla ...” Kodukant tunnuslauluna ei kasuta.

„Nüüdne uus laul ei ole vanade aegade järele igatsus ja sellega me tahame öelda positiivses võtmes, et küla elab ja jääb, et elu maal on vägev ja tore,” selgitas Habakukk.
Küla elab

Liigub õigel suunal jalg, mis kõnnib külateel.
Külalugudes on alles ajalugu veel.

Iga linn ja riik on alustanud külana.
Külakeel peab igavesti laulus kõlama!

Raskeil aegul küla see, kust abi küsida.
Kuni elavad me külad, saame püsida!

Küla elab, küla jääb,
küll ta elab, küll ta jääb,
külatanumatel kaigub
vabaduse hääl!

Küla elab, küla jääb,
küll ta elab, küll ta jääb,
külatanumatel kaigub vabaduse hääl!

Küla uinub hämarikus, küla ärkab vara.
Külas inimene tunneb inimese ära.

Külaöödes pole õudu, pole paanikat,
külas parimad on jõulud ja on jaanikud.
Tuhat aastat paigal seistes küla liigub ajas.
Igal eestlasel on omaenda küla vaja!

Küla elab, küla jääb,
küll ta elab, küll ta jääb,
külatanumatel kaigub
vabaduse hääl!

Küla elab, küla jääb,
küll ta elab, küll ta jääb,
külatanumatel kaigub
vabaduse hääl!

Liigub õigel suunal jalg, mis kõnnib külateel.
Külalugudes on alles ajalugu veel.
Iga linn ja riik on alustanud külana.
Külakeel peab igavesti laulus kõlama!

Raskeil aegul küla see,
kust abi küsida.
Kuni elavad me külad, saame püsida!

Küla elab, küla jääb,
küll ta elab, küll ta jääb...