VIDEO | Laulud, sõir ning paljas ihu – nõnda tähistatakse jaaniõhtut Lätis

Folklorist Austris Grasise koju Mazsalaca lähedal koguneb juba aastaid seltskond sõpru-sugulasi, kes jätkavad jaaniõhtut tähistades vanu traditsioone – laulavad liigolaule, tantsivad, punuvad pärgasid, riietuvad rahvarõivastesse, joovad õlut ja hapendatud kasemahla, söövad sõira ja pekipirukaid, teevad jaanitule posti otsa ning ootavad hommikut.

Paari aasta eest suundus Mazsalacasse ka režissöör Ivars Tontegode, kes peab jaanipäeva puhul kõige olulisemaks viljakuse aspekti. Tema arvates sureks Läti rahvas ilma jaanipäeva tähistamata välja.

“Jaanid on aeg, mil kogu loodus teeb sugu. Tuli koinib materiaalset ilma ning aurustab selle universumisse. Lilled õitsevad, ootavad, et putukad neid kabistaks. Kõik astuvad vabalt suguühtesse,” ütleb Tontegode. “Pärast jaane muutub see aga patuks, kuna lätlased on konservatiivsed tõprad.”

Olulisele sümbolile, jaanisõirale lisab tema sõnul võlu see, et seda süüakse vaid kord aastas.

“Sa meenutad hiljem sõira samamoodi nagu seksi, mida saad ka ainult jaanipäeval. Seks oli halb nagu sõir, aga aasta jooksul hakkad sa mõlemat romantiseerima,” selgitab režissöör.

Pooleli jäänud filmis suunduvad kaks noormeest teekonnale, mille käigus püüavad mõista rahvuslikku mentaliteeti ning olulisi pöördepunkte Läti ajaloos. Videos tehakse juttu jaanipäevast, laulupidudest, lätlaste identiteedist ja Hitlerist. Seejärel suundutakse jaaniööd tähistama.