Emakakaelavähk on tõsine haigus, mida saab ennetada

Emakakaelavähk on emakakaela rakust arenenud pahaloomuline kasvaja, mis õigeaegselt avastatuna on kergesti diagnoositav ja ravitav.

Emakakaelavähi vorme on erinevaid. Vähieelne seisund võib kesta 10 kuni 15 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme, seetõttu tuleks end regulaarselt kontrollida.

Üks võimalus ennast kontrollida on emakakaelavähi sõeluuring. See ennetav uuring on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele emakakaelavähi varaseks avastamiseks. Eestis kutsutakse emakakaelavähi ennetavale uuringule naisi vanuses 30–55 iga viie aasta järel. 2018. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1988, 1983, 1978, 1973, 1968 ja 1963. Kõigi ravikindlustatud naiste uuringu eest tasub haigekassa.

Kes on emakakaelavähist ohustatud?

Emakakaelavähki haigestumisel ei ole seost pärilikkusega, seega ohustatud võivad olla kõik ning haigestuda võivad naised igas vanuses. Haiguse suurimaks tekkepõhjuseks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV). See on inimeselt inimesele leviv viirus, mille kõrge riskiga tüved põhjustavad uuringute andmetel 85– 100% emakakaelavähkidest.

Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas. HPVga nakatumise ja vähki haigestumise riske on mitmeid. Näiteks mida rohkem on inimesel seksuaalpartnereid ja kaitsmata vahekordi, seda suurem on risk emakakaelavähki haigestumiseks. Lisaks loetakse riskiteguriks ka suitsetamist, millel on vähki soodustav teke, kuna sigarettide suitsetamine kahjustab immuunsussüsteemi. Emakakaelavähile on vastuvõtlikumad ka HIV-positiivsed ja teised nõrga immuunsusega naised.

Diagnoosimine

Emakakaelavähi varajaseks avastamiseks on oluline regulaarne kontroll naistearsti või ämmaemanda juures, kus tehakse PAP-test, mis on valutu ning tavapärase günekoloogilise läbivaatuse osa. Eriti oluline on korrapärane PAP-testi andmine seetõttu, et emakakaelavähi varajased sümptomid jäävad naisele endale tihti märkamatuks ning ta tunneb ennast täiesti tervena. Emakakaela rakkude muutused, mis näitavad vähi võimalikku teket või varajase vähi olemasolu, on günekoloogilise läbivaatuse käigus lihtsasti avastatavad. See omakorda võimaldab ravi tulemusena täielikku tervenemist.

Peaaegu kõik kaugele arenenud emakakaelavähi juhtumid oleksid ennetatavad regulaarse kontrollis käimisega.

Kui saad kutse sõeluuringule, siis ära enam oota!

Sõeluuringu kutse saavad naised, kelle sünniaasta on kutsutavate nimekirjas. Kutse saadetakse naise rahvastikuregistris olevale aadressile, mistõttu on oluline riigiportaalis Eesti.ee kontrollida selle õigsust. Lisaks paberkutsele leiab kutsutud naine ka elektroonse kutse E-Tervise patsiendiportaalist Digilugu.ee. Kui kutse on käes, tuleks kindlasti end sobivasse tervishoiuasutusse vastuvõtule registreerida ning end kontrollima minna.

Mingil juhul ei tasu arsti juurde minemist edasi lükata, sest järgmine võimalus avaneb alles viie aasta pärast.

Kuulun sihtrühma, kuid ei saanud kutset

Uuringus osalemiseks ei pea kutset ootama jääma. Kui oled 2018. aastakäigu kutsutute hulgas, võid endale vastuvõtuaja ka ilma kutseta kinni panna. Registreerumisel kontrollitakse nagunii sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Vastuvõtule minnes tuleb kaasa võtta oma ID-kaart. Kui naine registreerib end aga näiteks raviasutuse tasulisele vastuvõtule, tuleb tehtavate uuringute (sh PAP-testi) eest ise tasuda ning neid haigekassa tagasiulatuvalt ei hüvita.

Vaktsineerimine HPV vastu

Alates selle aasta algusest rahastab riik tütarlaste HPV vastu vaktsineerimist, kuna 80% inimestest nakatub elu jooksul mõne HPV-tüvega, millest ohtlikumad põhjustavad vähki. 2018.– 2019. aastatel kuuluvad immuniseerimiskava raames vaktsineerimisele kõik 12- kuni 14aastased tütarlapsed. Oluline on HPV vastu vaktsineerida enne suguelu algust. Tütarlaste vaktsineerimine toimub koolis kooliõe poolt. Ühtegi last ei vaktsineerita ilma lapsevanema nõusolekuta. Koolitervishoiuteenuse osutaja teavitab lapsevanemat ning küsib selleks nõusolekut vähemalt üks nädal enne plaanitavat vaktsineerimist.

TASUB TEADA

• Eestis on inimese papilloomiviiruse vaktsiinid olnud kasutuses alates 2006. aastast. 2017. aasta lõpu seisuga oli manustatud ligi 32 000 vaktsiinidoosi. Ravimiametile on saadetud selle aja jooksul neli kõrvaltoime teatist. Kõik nimetatud neli kõrvaltoimet möödusid kiiresti.
• HPV-vaktsiin on ohutu ja efektiivne ning pakub pikaajalist kaitset. Vaktsineerides tütarlapsi, tõstame nende loomulikku vastupanuvõimet vähile ning see on parim viis neid kaitsta.
• HPV-vaktsiin ei tähenda loomulikult seda, et edaspidised regulaarsed kontrollid naistearsti juurde tegemata peaks jätma. Oma tervist peab hoidma ning kontrollida tuleb end sellegipoolest regulaarselt!
• Ole terviseteadlik ning enneta haigusi varakult! Lisainfot uuri www.haigekassa.ee.

Emakakaelavähi sõeluuringule saab registreerida telefoni teel: