HAIGEKASSA: Tervisehädade eest pole keegi kaitstud
Euroopa Liidus liikumine on reisijatele tehtud võimalikult lihtsaks. Õnnetuste ja ootamatute terviseprobleemide eest ei ole aga keegi kaitstud. Euroopa ravikindlustuskaart on abimees, mis aitab õnnetuse korral vähendada kulutusi ja ära hoida lisapingeid.
Euroopa ravikindlustuskaardi ettenäitamisel osutatakse Eesti kindlustatutele Euroopa Liidus (lisaks ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis) vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega. Vajaminevaks arstiabiks loetakse teises liikmesriigis viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. See võib olla näiteks kõrge palavik, kõhuvalu, infarkt või pärast õnnetust tekkinud vigastus.
Lisaks on veel üksikud plaanilised teenused, mida loetakse samuti vajaminevaks arstiabiks. Need on hapnik- ja dialüüsravi ning keemiaravi. Vajadus nende teenuste järele on inimesel teada juba enne teise liikmesriiki minemist, kuid ilma võimaluseta neid teenuseid kasutada ei saakski ta reisida. Nende raviliikide puhul tuleb enne teise riiki suundumist mõne sealse haiglaga kokku leppida, et selles oleks võimalik vajalikku teenust patsiendile sobival ajal osutada.
Miks on vaja ka erakindlustust?
Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omaosalustasud (visiidi-, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Omavastutustasusid ega riikidevahelise transpordi kulusid haigekassa ei korva. Lisaks tuleb Euroopa ravikindlustuskaardi alusel arstiabi saamiseks pöörduda riiklikku raviasutusse, mitte erakliinikusse, sest Euroopa ravikindlustuskaarti aktsepteeritakse ainult riiklikku süsteemi kuuluvates raviasutustes.
Seega ei kata kaart erahaiglas tekkinud kulutusi. Need kulud võivad aga ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Seetõttu soovitab haigekassa enne reisile minekut alati lisaks ka erakindlustuse vormistada. Erakindlustus, sõltuvalt kindlustusleppest, katab üldjuhul ka need kulud, mida haigekassa ei kata.
Erakindlustus tuleb kindlasti hankida ka reisides liikmesriikidest väljapoole, kus Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti ning kus toimunud õnnetuse korral tuleks patsiendil ka ravikulude eest ise tasuda.