Jämesoolevähi sõeluuring aitab ennetada sageli esinevat vähki
(2)
Jämesoolevähi sõeluuring on hea võimalus kontrollida oma tervist ning ennetada haigust. Sel aastal ootame sõeluuringule 1954., 1956., ja 1958. aastal sündinud ravikindlustatud inimesi.
Miks on jämesoolevähi sõeluuring vajalik?
Jämesoolevähk, mis on pahaloomuline kasvaja jämesooles, areneb aeglaselt. Seega saab sõeluuringuga soolestiku esmaseid muutusi avastada ja raskele haigusele õigel ajal jälile saada ning alustada kaasaegse raviga. Teadaolevalt haigestub Eestis aastas jämesoolevähki peaaegu 1000 inimest.
Sõeluuring on mõeldud eelkõige ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele ja meestele vähi varaseks avastamiseks. Jämesoolevähk hakkab tekitama kaebusi ja sümptomeid, kui ta on levinud juba kaugele ning siis on seda ravida märksa raskem.
Mis on jämesoolevähi peamised riskifaktorid?
Kuna jämesoolevähk tekib aeglaselt, siis vanuse kasvades suureneb ka risk sellesse haigestuda. Selle vähitüübi peamine riskifaktor on vanus – haigestumise risk suureneb oluliselt alates 50. eluaastast. Üheksa jämesoolevähi juhtumit 10st esineb inimestel, kes on vanemad kui 50 eluaastat.
Jämesoolevähk tabab 75% juhtudest inimesi, kellel puudub pärilik eelsoodumus. Üha enam näitavad uuringud, et soolevähk on seotud tänapäevase toitumise ja elustiiliga. Riski tõstavad näiteks ülekaal, vähene liikumine, ebatervislik toitumine, suitsetamise ja alkoholi liigtarbimine. Seega on haiguse ennetamiseks oluline liikuv ja tervislik eluviis.
Kuidas sõeluuringus osaleda?
Sel aastal kutsume jämesoolevähi sõeluuringule 1954., 1956., ja 1958. aastal sündinud ravikindlustatud mehi ja naisi. Uuringus saavad osaleda 60–69aastased ravikindlustatud inimesed iga kahe aasta tagant.
Sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele inimestele saadetakse tervisekontrolli kutse nende rahvastikuregistris esitatud aadressile ja patsiendiportaali www.digilugu.ee. Uuringus osalemiseks ei pea tingimata kutset ootama. Sihtrühma kuuluvad inimesed võivad ka ise oma perearsti poole pöörduda ning avaldada soovi uuringus osaleda.
Uuringus osalemiseks on vaja külastada oma perearsti. Perearstilt või -õelt saab inimene väljaheitest peitvere proovi võtmiseks vajaliku proovinõu, kasutusjuhendi ning ümbriku testi laborisse saatmiseks. Testi teeb inimene kodus iseseisvalt – see on lihtne, kiire ja ohutu. Testi saatmise postikulu on eelnevalt makstud, inimesele on sõeluuringus osalemine tasuta.
Kui testi tulemused on korras, informeeritakse sellest ja saadetakse uus kutse jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks kahe aasta pärast.
Positiivse peitveretesti vastuse korral on vaja teha jämesoole uuring (sõelkoloskoopia). Selle kohta edastatakse teavitus ja kutse külastada uuesti perearsti. Koloskoopia annab kõige kindlama vastuse võimaliku haiguse esinemise kohta. Sõelkoloskoopiat teostavad spetsiaalse koolituse läbinud kogenud ja pädevad arstid, et uuring oleks patsiendile võimalikult ohutu ja valutu.
2017. aastal osales sõeluuringus üle 17 000 inimese
Möödunud aasta sõeluuringu tulemused näitavad, et uuring on Eestis väga vajalik sagedase vähi ennetamiseks ja varajaseks avastamiseks. 2017. aastal osales jämesoolevähi sõeluuringus
17 127 inimest ja avastati mitmeid vähieelseid seisundeid ning ka jämesoole pahaloomulist kasvajat. Tänu varajasele avastamisele on suudetud mitmel juhul ära hoida kasvaja arenemine pahaloomuliseks ehk vähi teke.
Mullu nõustasid perearstid kokku 21 461 inimest, mis moodustas ligi poole kogu möödunud aasta sihtrühmast.
2017. aastal osales sõeluuringus 39% mehi ja 61% naisi. Kõige aktiivsemalt osalesid Jõgeva maakonna inimesed.
2017. aastal analüüsiti sõeluuringu käigus 17 127 inimese proovimaterjali ning 826 (5%) juhul oli vajadus täiendavateks uuringuteks. Aasta jooksul tehti 695 koloskoopiat ehk soole uuringut ning healoomulisi kasvajaid avastati ligi 180 juhul. Möödunud aastal sai ligi 50 inimest vähidiagnoosi ja nad suunati edasiseks raviks onkoloogi või kirurgi juurde.
