Mitte ükski tervisesüsteem maailmas ei suuda tagada kõigile soovitud raviteenuseid ja ravimeid. Eesti pole erand. Kõiki ravimeid ei olegi võimalik meie ühise raviraha eest osta, vaid oluline on valida suurima kasuteguriga ravimid õiglase hinnaga.

Ravimid on kallid. Vahel väga kallid. Tänavu võtsime näiteks haigekassa rahastatavate ravimite loetellu ühe harvaesineva haiguse ravimi, mille kulu ühele inimesele on sama suur kui ühe haigla lasteosakonna avatuna hoidmine poole aasta jooksul.

On üsna tavapärane, et lõppstaadiumis vähihaigele mõeldud ravimi eest, mis pikendab patsiendi eluiga keskmiselt 3–6 kuud, küsib ravimitootja üle 100 000 euro. Praegu keskmist palka saaval maksumaksjal kuluks ravikindlustusmaksu võrra sääste kogudes sellise summa kokkusaamiseks umbes 50 aastat.

Ravimite rahastamine kõigi huvides

Haigekassa eesmärk on olemasolevate vahenditega tagada kõikidele abi vajavatele patsientidele parim võimalik ravi. Eri haiguste jaoks ravimite valimisel peavad olema üldtunnustatud põhimõtted kokku lepitud – need on haigekassas olemas. Me ei saa ega tohi arvestada ainult sellega, kui harvaesinev või raske diagnoos inimesel on. Me peame arvestama ka sellega, millised on teised ravivõimalused, kuidas on ravimi kasulikkus tõestatud ja kas me jaksame vajaliku summa maksta. See tähendab, et enne iga rahastamisotsust hinnatakse, kas ravimeetod on toimiv ja millised on ravi tulemused, võrreldes olemasolevate raviviisidega. Lõpuks on oluline anda hinnang ka sellele, kas ravist saadav kasu on tasakaalus ravimi maksumusega. Kõik see vajab põhjalikke analüüse ja läbirääkimisi, mis võtavad aega.

Õiged ja õiglased otsused

Otsuseid, millised ravimid haigekassa rahastatavasse nimekirja panna, ei langeta haigekassa üksi. Keerulisi otsuseid aitab teha pädev ravimikomisjon, mis koosneb patsientidest, arstidest, valdkonna ekspertidest ja riigi esindajatest. Samuti kaasatakse ravimifirmasid ning peetakse nendega läbirääkimisi.

Haigekassa lahendab ravimite rahastamise küsimusi ka pikemalt ette mõeldes ehk planeerides, kui palju ning millist ravi eri haigused vajavad nii praegu kui ka kümne aasta pärast. Samuti peame otsuste tegemisel arvestama maksude kaudu laekuvat ühist ravikindlustuse raha ja võtma uusi kohustusi nii, et suudame endiselt maksta hüvitisi, kompenseerida juba nimekirjas olevaid ravimeid, arstide vastuvõtte jne.

Meie tervishoiusüsteem teeb haigete inimeste aitamiseks palju ja ravimid on vaid osa sellest. Ravimite rahastamine on seejuures aastast aastasse tõusnud ehk kulu ravimitele moodustab praegu ligikaudu 17% Eesti ravikindlustuse kuludest. Ravimikulu osakaal tervishoiu kogukuludest on Eestis OECD keskmisel tasemel.

Uusi ja väga häid ravimeid lisatakse ravimite ja tervishoiuteenuste loetellu pidevalt, aga need saavad sageli väärimatult vähe tähelepanu.

2019. aastast alustasime enam kui 20 uue ravimi hüvitamist. Nende hulgas on seitse uut vähiravimit, mida vajab ligi 200 inimest. Näiteks on ravikindlustatud inimestele nüüd kättesaadavad mitmed uued ravimid kopsukasvaja, eesnäärmekasvaja, luuüdikasvaja, mao- ja söögitorukasvaja, neerukasvaja, lümfisüsteemikasvaja ja leukeemia raviks. Samuti rahastame 2019. aastast kuut uut ravimit harvaesinevate haiguste raviks.

Ravimid on väga kallid. Mõne hinnad küünivad poole miljoni euroni aastas ühe patsiendi kohta. Haigekassa püüab ravimite maksumust alati alla kaubelda, et ühises kassas oleva raha eest saaksid abi võimalikult paljud inimesed, olenemata diagnoosist või häälekusest. Ravimid, mille maksumus ja ravitulemus on meie eelarvet arvestades vastuvõetavas tasakaalus, saavad igal juhul kõikidele kindlustatutele kättesaadavaks.