10 nõuannet, mis aitavad küttekulusid kontrolli all hoida

 (1)
10 nõuannet, mis aitavad küttekulusid kontrolli all hoida
Foto: Ester Vaitmaa

Alates 2007. aastast aset leidnud märkimisväärne kütte hinnatõus on toonud kaasa eluasemekulude osakaalu kerkimise Eesti leibkondade rahakotis. Toasooja hinda on kergitanud üldine soojaallikate hinnatõus, aga ka käibemaksuga seotud muutused.

Samuti on küttekulusid üles ajanud drastiliselt külmad talved – vanades renoveerimata korterelamutes on soojatarbimine külma mõjul kasvanud enam kui poole võrra.

68% Eesti inimestest ja 92% tallinlastest elab korterelamutes, millest 70% on ehitatud enam kui 30 aastat tagasi. Olukorda korterelamutes iseloomustab hästi Tallinna Tehnikaülikooli paneelmajade uuring, mis näitas, et meie eluruumide niiskusrežiim ja õhuvahetus on enamasti normist 5-10 korda väiksemad, palju on soojakadusid ning muret teeb hallitusseene laialdane levik. Valdavalt on hoonete energiamärgis D, mille energiatarve on A klassi elamute omast kaks korda suurem. Külmade talvede mõjul on soojuse tarbimine renoveerimata majades kasvanud 61%.

Kevad on Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Piret Suitsu hinnangul just õige aeg, et hinnata oma maja energiatarbimist ja soojakadusid ning võtta ühiselt elanikega vastu otsuseid, kas ja kuidas olukorda muuta. „Enne mistahes otsuste tegemist tuleb realistlikult hinnata majaelanike rahalisi võimalusi, elab ju renoveerimist vajavates elamutes erinevate sissetulekutega peresid, ning arvestada plaanitud arenduste tasuvusajaga,“ toonitas Suitsu.

Seotud lood:

1. Kaaluge, kas maja küttesüsteem või maja tervikuna vajab renoveerimist, kaasates spetsialiste, kes aitavad mõõta maja energiatarvet ning soojakadu. Olukorra hindamisel on abiks energiaarvutused, mis toovad välja hoone aastase energiatarbimise ühe köetava pinna ruutmeetri kohta aastas.

2. Kui otsustate maja soojasüsteemi uuendamise ette võtta, uurige rahastamisvõimaluste ja toetuste kohta Kredexist. Ühistute kogemused näitavad, et renoveerimine toob kaasa kokkuhoiu küttekuludes ning elanike maksekoormus jääb samaks või isegi väheneb.

3. Kui vajate renoveerimistöödeks laenu, mis suurendab korteriomanike regulaarseid kulusid, pange kõigile korteriomanikele südamele, et nad oma kulutused enne otsuse tegemist põhjakult läbi mõtleksid. Korteriühistu ei ole pank, kes saab vajadusel manööverdada ja mööndusi teha - kui mõni korteriomanikekst ei jaksa võetud koormat kanda, tuleb tema osa paraku kinni maksta ülejäänutel.

4. Lisaks maja soojustusküsimustele vaadake üle ka ventilatsioonisüsteem - liiga nõrk ventilatsioon tähendab liigset õhuniiskust, liiast tugev ventileerimine viib aga toast välja ka soojuse. Kaasaegsed ventileerimissüsteemid võimaldavad ventilatsiooni lenduvat soojust kasutada majja siseneva õhu soojendamiseks.

5. Kui teil on oma kodu soetamine alles plaanis, tutvuge muu hulgas kindlasti ka maja energiamärgisega ning uurige, millal ja mis määral on renoveeritud maja küttesüsteem. Uue elamu ehitamisel on võimalik juba projekteerimisel arvestada kõiki vajalikke aspekte, et lõpptulemus oleks energiasäästlik tulevikumaja, mille puhul on läbi mõeldud energiakulu nii kütte, sooja vee, valguse kui elektri kasutamisel.

6. Paljud kütte, vee ja elektri tarbimisega seotud elutõed vajavad selgitamist ning õpetamist laste ja noorte jaoks. Noorele tasub südamele panna, et lisaks meid ümbritsevale keskkonnale säästab ta mõistlikult käitudes ka perekonna rahakotti. Ärge unustage, et parim õpetaja on teie endi eeskuju!

7. Reguleerige võimalusel oma elamises olevaid küttekehi termostaatide abil. Kodust eemal viibides ei ole mõtet jätta huugama põrandakütet ja ka eluruumide küttekehad võiks keerata mõnevõrra madalamale temperatuurile.

8. Laske kütteperioodi alguses radiaatoritest välja sinna kogunenud õhk ning veenduge, et radiaatorid lähevad soojaks ühtlaselt. Tähelepanu tasub pöörata igale radiaatorile, mis teistega võrreldes sama soojaks ei lähe ning võib viidata puudustele kogu süsteemis. Küttessüteemi korrasolek tagab, et soojus jaotub kogu elamus ühtlaselt. Kui mõni radiaator pole töökorras, võib see mõjutada nii kogu teie kodu kui ka teie naabrite toatemperatuuri ning küttearveid.

9. Elektriga kütjatel on tark arvestada sellega, et elekter on veidi soodsam öösiti ning nädalavahetustel. Suveajal saab soodsamat „ööelektrit" kasutada vahemikus südaööst kella seitsmeni hommikul, talveajal kella 23st kell kuueni hommikul. Nädalavahetustel on elekter soodsama hinnaga kogu ööpäeva jooksul.

10. Küttehinnaga koos on kerkinud ka sooja vee hind, seega tasub jälgida ka sooja vee tarbimist ning vältida raiskamist. Vee kokkuhoidja peaks kindlasti eelistama duši vannile. Sooja duši all mõnulemine on tõeline luksus, kuid vähendades seda aega poole võrra, on võimalik kokku hoida kuni kolmandik vee soojendamise kuludest. Samuti säästab nõudepesu masina abil või seisvas vees, mitte voolava vee all.