Hinnates viimast 6 kuud, arvas uuringus 45% vastanuist, et pere finantsolukord ei ole muutunud ning 40%, et see on mõnevõrra või kõvasti halvenenud. 13% arvas, et see on mõnevõrra või kõvasti paranenud.

Riigi majandusolukord ei ole muutunud 31% arvates. See on mõnevõrra või kõvasti halvenenud 40% arvates ning mõnevõrra paranenud 17% arvates.

Hinnates järgmist 6 kuud, arvas 52% vastanuist, et pere finantsolukord ei muutu; 17%, et see halveneb mõnevõrra või kõvasti; 20%, et see paraneb mõnevõrra või kõvasti; 11% ei osanud vastata.

Riigi majandusolukorra kohta arvas 36%, et see ei muutu; 20%, et see halveneb mõnevõrra või kõvasti; 25% , et see paraneb mõnevõrra; 19% ei osanud vastata.

Hinnataseme liikumise osas järgmisel 6 kuul arvas 91%, et see kasvab mõnevõrra või kõvasti; 6% arvas, et see jääb samaks; kõigest 1%, et see langeb mõnevõrra; 2% ei osanud vastata.

Raha säästmist järgmisel 6 kuul pidas kindlasti või pigem võimatuks 55% vastanuist; 25% pidas seda pigem või kindlasti võimalikuks; 13% oli kahevahel; 7% ei osanud vastata.

Võrreldes hindade ja oma sissetuleku kasvu järgmisel 12 kuul, arvas 51% vastanuist, et sissetuleku kasv jääb hindade kasvule alla; 13% leidis, et sissetuleku kasv jääb hindade kasvuga võrdseks; 3%, et sissetuleku kasv ületab hindade kasvu; 26%, et sissetulek jääb samaks; 8% ei osanud vastata.

Hinnatõusu ja majandusolukorra halvenemise korral vähendaks 40% vastanuist reisimist; 33% kinos/teatris/kontsertidel käimist; 32% sisseoste ja meelelahutust nädalavahetustel. Odavamaid teenuseid hakkaks valima 35% vastanuist. Kallima elektri eest, kui see tuleks osaliselt või täielikult taastuvallikatest, ei oleks nõus rohkem maksma pigem või kindlasti 88% vastanuist.

Käesoleva aasta juuni lõpust juuli alguseni 15-74 aastaste Eesti elanike seas küsitluse, milles uuriti tarbijate meelestatust oma pere finants- ja riigi majandusolukorra suhtes. Kokku küsitleti 500 Eesti elanikku.