AUS VEETEST | Millisest mineraalveest saab vähese rahaga kõige rohkem väge?

 (96)
AUS VEETEST | Millisest mineraalveest saab vähese rahaga kõige rohkem väge?
Foto: Argo Ingver

Milline looduslik mineraalvesi aitab pärast sporti, viinajoomist, saunatamist, oksendamist, kõhulahtisust või muud toredat seika kõige tõhusamalt kehasse tasakaalu tagasi tuua?

Vedasime toimetusse kärutäie pudeleid mineraalvett tosinast eri riigist. Enamiku, mida suurematest poodidest leiab.

Valisime vaid need, mida müüakse loodusliku mineraalvee nime all – nimetus, mida tohib kasutada vaid määrusega kehtestatud tingimustel ning mis eristab seda mineraliseeritud veest, allikaveest ja joogiveest.

Otsustasime veed vägevuse järgi ritta seada. Mõõdupuuks sai igal pudelil äratoodud üldmineralisatsiooni tase. Graafikust näed, millisest pudelist saad tänu hinna ja mineraalide suhtele oma raha eest võimalikult tummist kraami.

Kuid kas on üldse mõtet soetada kõige mineraalirikkam vesi, pealegi, kui selle maitse ei meeldi?

"Janu kustutamiseks sobib tegelikult väga hästi ka tavaline kraanivesi," ütleb Tervise Arengu Instituudi toitumisnõustaja Kristin Salupuu. "Mineraalainete allikas ei ole ainult mineraalvesi, vaid nende peamine allikas on täisväärtuslik toit."

Nojah, küllap polegi mõtet mineraalvees imerohtu näha. Vahest on lausa nii, et kurku valatavad kasulikud mineraalid tulevad ühest otsast sisse ning jooksevad teisest välja?

"Üldiselt on mineraalained vees hästi omastatavad, kuid kuna nende omastamist võivad pärssida teatud haiguslikud seisundid, ravimite võtmine, suitsetamine ja liigne alkoholi tarbimine, siis jällegi sajaprotsendilist kindlust anda ei saa," vastab Salupuu.

Tervise Arengu Instituudi projektijuht ja tervisenõustaja Kristin Salupuu. Foto: Rauno Volmar
Seotud lood:

Millal õigupoolest mineraalveest kasu on ning millist peaks valima?

"Näiteks palavate ilmade ja higistamise korral sobib vee ja mineraalainete varude taastamiseks nõrgalt soolakas vesi. Lisaks võib mineraalvesi ära kuluda saunas higistamisel, kõhulahtisuse või oksendamise korral, kuid sellisel juhul tuleks valida gaseerimata mineraalvesi või lasta gaasilisel joogil enne klaasis seista," ütleb Salupuu. "Samas arvestades, et väga paljud väheaktiivsed inimesed tarbivad soola niigi liigsetes kogustes, siis võiks eelistada väiksema naatriumisisaldusega vett."

Mida loetakse looduslikuks mineraalveeks?
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Ramon Nahkur

Looduslikule mineraalveele on terves Euroopa Liidus kehtestatud ühtsed nõuded. Miinimumnõuet mineraalvee kuivainete sisaldusele kehtestatud pole, sest üksnes kuivainete sisaldusest ei sõltu, kas vesi tunnustatakse mineraalveeks või mitte.

Kui veel on koostisomadused, mille alusel see on tunnistatud vee päritolu liikmesriigis looduslikuks mineraalveeks ning kui veevõtukohas ja pärast villimist on loodusliku mineraalvee kuivainete sisaldus vähemalt 1000 mg/kg või vaba süsihappegaasi sisaldus vähemalt 250 mg/kg, siis ei ole vaja nõuda loodusliku mineraalvee omaduste hindamiseks farmakoloogilisi, füsioloogilisi ja kliinilisi analüüse. Seetõttu võib turul leida väga suurel hulgas looduslikku mineraalvett, mille kuivainete sisaldus on alla 1000mg/kg kohta.

Oluline on, et vees oleksid omased mineraalained, mis erinevad nö tavalisest veest ning veele iseloomulikke omadusi ei oleks töötlemisega mõjutatud. Kõik vees leiduvad mineraalid loetakse üldmineralisatsiooni hulka.

Kas mineraalveest on võimalik ka üledoos saada?

"Keskmiselt vajab inimene naatriumi 600 mg, see on täpselt nii palju, kui sisaldub 1,5 grammis soolas. Rohke higistamise, oksendamise või kõhulahtisuse korral võib naatriumi vajadus olla suurem. Maksimaalselt võiks täiskasvanud inimene naatriumi kõigist allikatest päevas kokku saada 2400 mg (6 g soola). Selleks, et öelda, kas näiteks liitri Donati [sisaldab liitri kohta 1700 mg naatriumi - toim] vee ärajoomisest võib naatriumit liigses koguses saada, oleks vaja analüüsida konkreetse inimese päevamenüüd ja naatriumivajadust," selgitab Salupuu.

"Peale naatriumi ei ole teisi mineraalaineid võimalik toiduga saada ohtlikes kogustes. Mineraalainetega rikastatud toidud või toidulisandid võivad liigsetes kogustes takistada teiste mineraalainete omastamist, mistõttu on tasakaal oluline ka sellest aspektist."

Loe veel

Ühele vänge, teisele vinge

Järgnevast tabelist näed väikest indikaatorit vete maitsete kohta. Mekkimist alustasime leebematest kangemate suunas. Hinnangute puhul tasub arvestada, et kui kahele maitsjale soolakamad veed ei meeldi, siis kolmas just seda otsibki.

Millist vett aga eestlane kõige rohkem joob?

"Esikohta jagavad omavahel Värska ja Borjomi mineraalveed ning seda aastaringselt, hooaegadest sõltumata," ütleb Maxima kommertsdirektor Kristina Mustonen. "Mineraalvee tarbimine on ajas kasvanud, sest üleüldiselt on tervislik ja teadlik toitumine viimastel aastatel üha enam tarbijate tähelepanu all ning näeme seda nii suhtluses oma klientidega kui ka nende ostuharjumustest."

Rimi 2018. aasta edetabelit troonib boržomm, millele järgnevad Värska, leedu Vytautas ja prantsuse Evian.

Coopi kauplustes oli eelmise aasta tipus aga Värska ning grusiinlane jäi teisele kohale.