Eestis tööle kandideerijaid häirib tööandjate veiderdamine: geenidoktor taheti teha koopiamasina pikenduseks

CV.ee poolt läbi viidud uuringust selgus, et tihti ei tahagi tööandjad laua taha kutsutud inimesele tööd anda, tahetakse vaid näha, mis inimese see sellise CV-ga olla saab.

Paljude jaoks on probleemiks ülekvalifitseeritus

Ülekvalifitseerumine võib olla töö mittesaamise põhjuseks mõlemalt poolt. Ühe näitena on vastaja öelnud: “Kandideerisin ravimifirmasse ja saatsin CV. Pakuti põhimõtteliselt koopiamasina pikenduse kohta ja siis öeldi, et teil on meie firmas kõige parem CV. Pidin siis ise ütlema, et ilmselgelt olen selle koha jaoks ülekvalifitseeritud - magister geenitehnoloogias ja molekulaarbioloogias, 9 aastat doktorantuuri.“

Samas on teine vastaja kommenteeritud oma kogemust nii: „Veidram selgitus saabus pärast asjalikku ja toredasti laabunud vestlust e-kirjaga, kus öeldi, et olete sellele kohale, kuhu kandideerisite, liiga hea“.

Vahel ei oska ka tööandjad kiusatusele vastu panna ning kuigi tööpakkumist ei pruugi kandideerija saada, kutsutakse ta siiski kohale – „Potentsiaalne tööandja oli juba eos endale teadvustanud, et olen nende jaoks ülekvalifitseeritud. Kuna olen läbinud vägagi erinevaid täiendkoolitusi erinevatel elualadel ja ka töökogemus seinast seina ametikohtadel, tahtsid nad mind, kui inimest näha - kes see on, kes suudab olla nii universaalne töötaja“.

Mis häirib enim?

Tööle kandideerijad toovad mitmel juhul välja ka tööandjate ebaviisaka käitumise, kui uus töötaja on juba leitud. „Olles saanud kutse töövestlusele ja ukse taga oodates vabandatakse ning öeldakse, et saime juba endale töötaja. Ülejäänud vestlusele ootajad võivad lahkuda“, toob üks kandideerija näiteks.

Inimesi paneb ka imestama osade tööandjate puhul värbamisprotsess ise. Paljudel juhtudel tuuakse välja, et otseselt polegi vaja ennast intervjuul tutvustada ning tõestada, vaid uuritakse, millal kandidaat alustada saab.

Tuuakse välja ka seda, et pika kogemusega töötajate puhul konkreetses valdkonnas ei põhjendata äraütlemist piisavalt ning tuuakse veidi veidralt põhjuseks piisava kogemuse puudumine. Näiteks on üks tööle kandideerija kirjeldanud nii – „Peale kandideerimist raamatupidaja ametikohale sain kirjaliku vastuse, et ma ei oma piisavat kvalifikatsiooni antud ametikohal töötamiseks, kuigi omasin eelnevalt pikaajalist pearaamatupidaja ja finantsjuhina töötamise kogemust“.

Vastanute tagasisidest jääb silma, et enim häirivaks loetakse puudulikku tagasisidet. Isegi kui kandidaat valituks ei osutu, ootab enamik selle kohta ka tagasisidet. Isegi siis, kui tegu on äraütlemisega.

Tahame aidata kaasa Sinu elumuutusele. Osale “Aitab halast!” kampaanias ja ava endale võimalus midagi päriselt enda karjäärielus muuta!