Ka köögivilju süüakse soovituslikust poole vähem, kuigi aastaid on kutsutud kampaaniate käigus üles rohkem köögivilju tarbima. Puuviljade osas on aga olukord parem, naised on nende söömise osas jõudnud soovitusliku tasemeni, kuid meestel on sinna veel minna.

"Seemneid ja pähkleid võiksime süüa kordades rohkem," märkis Eha Nurk. Ka õlisid kasutame liiga vähe, saades rasva peamiselt lihatoodetest, kus on peidetud loomne rasv. Õlidest saab aga kasulikke omega-3 rasvhappeid, millest meil kipub vajaka jääma.

"Piimatoodete osas on olukord tunduvalt parem," rääkis toitumisteadlane. Piima ja piimatooteid tarbivad eestlased soovituslikus koguses, kuid siin on mureks see, et liiga palju eelistatakse magustatud piimatooteid.

Seevastu mune võiksime süüa rohkem. "Kui praegu sööb eestlane keskmiselt veerand muna päevas, siis tegelikult võiks süüa hoopis pool muna päevas," selgitas Nurk. Ka kalatooteid peaks tarbima poole rohkem.

Hoopis teine on lugu lihaga. "Me armastame hirmsasti liha süüa. Liha ja lihatoodete tarbimist tuleks kõvasti vähendada, et jõuda soovitusliku maskimumini," ütles toitumisspetsialist.

Kõige hullem on aga olukord suhkru, magusate ja soolaste näksidega. "Inimesed ei vaja neid ja mitte midagi ei juhtu, kui neid ei söö," rääkis Nurk. Täiskasvanute puhul soovitatakse süüa maksimaalselt neli ja lastel kaks portsu maiustusi päevas. Tegelikkuses söövad täiskasvanud magusat maksimumist kaks ja teismelised lausa kolm korda rohkem.

Vale toitumise tulemused on tänaval näha - suur osa täiskasvanutest ja aasta-aastalt ka aina suurem osa lastest on ülekaalulised või lausa rasvunud. Mida vanem vanusegrupp, seda rohkem on nende seas pakse inimesi. Näiteks vanusegrupis 55-59 aastat on ülekaalulisi mehi 85% ja naisi 75%.

Mida siis teha? "Rohkem tuleks süüa köögivilju, kala, õli, pähkleid ja seemneid ning oluliselt vähendada maiustuste ja liha tarbimist," soovitas Eha Nurk.