FOTO | Maxima ja Nõo lihatööstus kasutasid Eesti lippu välismaise toore sealiha müümiseks

 (24)
FOTO | Maxima ja Nõo lihatööstus kasutasid Eesti lippu välismaise toore sealiha müümiseks
Foto: Sirje Potisepp

Veel aasta algul võis Maxima külmletist leida Nõo lihatööstusest trikolooriga pakendis väljunud toored lihalõigud, mille tagaküljel oli kirjas, et liha on pärit hoopis Poolast või Saksamaalt.

Ekslikult trikoloori kasutanud välisfilee ja peekonilõikude puhul oli tegemist Nõo lihatööstuse poolt Maxima Eesti OÜ-le pakendatud private label tootega. Sellel ei kasutatud mitte toiduliidu loodud ümmargust lipumärki, mis tähistab kodumaist tootmist, vaid sellele sarnast lipukest.

Kuigi lipumärki on kritiseeritud selle tõttu, et seda kasutatakse üksnes Eesti toidutööstuse toodangu, mitte päritoluriigi märgistamiseks, ei ole siiski lubatud välismaal kasvanud ning Eestis ainult pakendatud töötlemata liha sellega tähistada.

„Olen korduvalt palunud Nõo lihatööstusel ja Maximal sellise eksitava kujundi kasutamine lõpetada. Toiduliidu juhina ei ole mul muid hoobasid ettevõtjate korralekutsumiseks, sest Nõo ei ole toiduliidu liige,“ ütleb Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp, kes pöördus teemaga veterinaar- ja toiduameti poole viimati käesoleva aasta 17. jaanuaril.

VTA saab kontrollida seda, et märgistus, sealhulgas vabatahtlikult lisatav teave nagu märgid ja sümbolid, tarbijat ei eksitaks. Toiduliidu kaebust kontrolliti nii Nõo lihatööstuse kui ka Maxima tasandil.

Nõo lihatööstus ütles pärast VTA poolt antud selgitusi sealiha päritolu esitamise nõuete ning võimaliku eksitamise kohta, et lõpetavad Eestile viitava trikoloori kujutise kasutamise pakenditel mitte-eestimaise tooraine korral. Maxima ei soovinud teemat rohkem kommenteerida.

Foto: Sirje Potisepp
Seotud lood:

„Antud teemaga on ka varasemalt probleeme olnud. Eesti trikoloori kasutamine pakendil, milles on Poola päritolu sealiha, on tarbijat eksitav, sest võib jätta mulje, et tegemist on Eesti päritolu sealihaga,“ selgitab VTA pressiesindaja Elen Kurvits. „Seda ka juhul, kui müügipakendi tagaküljel ehk märgistuse teises vaateväljas on esitatud nõuetekohane teave „Päritolu: Poola“.

Oluline on see, et juhtum puudutab vaid müügipakendis jahutatud lihalõike ja muud toorest toodangut, mitte aga töödeldud liha nagu vorstid, singid või šašlõkk. Nende puhul on toiduliidu lipumärgi kasutamiseks lubatud Eestimaise tootmise korral kasutada ka välismaise päritoluga toorainet. Kusjuures siis pole kohustust liha päritolumaad üldse juurde märkida.

„Lipumärgi kasutamiseks ei pea sõlmima lepingut, oleme vaid soovinud, et kasutamisest meile teada antaks. Kui keegi eksib, siis jõuab see info meieni üsna kiiresti, kasvõi konkurentide kaudu,“ ütleb Potisepp.

Lisaks lihatööstusele on tema sõnul üheksa aasta jooksul, mil lipumärk on kasutusel olnud, selle kasutamise reeglite vastu eksinud vaid üks juustutootja. Siis oli tegemist töötajapoolse valestimõistmisega ning pakend muudeti ümber ja olukord lahendati.

Tellimiskampaania mets