Hoidistamiseks sobivad tumedama värvi ja hapuka maitsega maasikad
Maasika valmimise aeg on varasem kui teistel marjadel, seetõttu võib mõne eriti huvitava hoidise valmistamiseks maasikaid niikaua külmutatult hoida, kui sobilikud viljad valmivad.
Hoidistamisviisidest soovitan eelkõige külmutamist, sest marja omadused säilivad sel juhul kõige paremini ja suhkrut ei pea üldse tarvitama või kui, siis tunduvalt väiksemas koguses.
Külmutamine
Külmutamiseks on soovitatav maasikad korjata kuiva ilmaga. Külmutada tuleb kohe pärast korjamist. Marjad puhastada ja sorteerida. Täiesti terved ja kauni kujuga kõvemad marjad võib külmutada tervelt, ülejäänud püreena.
Kui marju on tarvis loputada, teha seda enne tupplehtede eemaldamist, siis säilib marjade maitse ja mahlasus paremini. Loputatud marjad nõrutada väga hoolikalt sõelal.
Maasikad võib külmutamiseks pakkida väiksematesse (0,5–1 l) karpidesse). Võib ka külmutada kandikutel. Marjad laduda toidukilega kaetud kandikule ühe kihina ja külmutada kiiresti. Külmunud marjad pakkida hiljem kiiresti kas suurematesse karpidesse või kilekottidesse.
Püreena külmutamiseks hõõruda marjad koos suhkruga püreeks. Kõige hõlpsam on marju püreestada köögimasina või saumikseri abil. Lisada 1–1½ dl suhkrut 1 liitri marjade kohta. Suhkur lisada osade kaupa ja segada, kuni suhkur on lahustunud. Püree pakkida väikestesse karpidesse ja külmutada kiiresti.
Võib teha ka traditsioonilist maasika-toormoosi ja selle karpidesse pakitult külmutada. Sel juhul võib suhkrukogust toormoosis vähendada kuni poole võrra. Talvel sügavkülmikust võetud toormoos on just nagu täna valmistatud.
Maasikaid võib külmutada ka suhkruga. Suhkur kaitseb marju hapustumise eest, nii et nende värvus, aroom, struktuur ja vitamiinid säilivad hästi. 1 liitri marjade kohta võetakse ½–4 dl suhkrut. Suhkru hulk oleneb marjade happesusest. Kuivatatud või hoolikalt nõrutatud marjad panna suhkruga kihiti külmutuskarpidesse, pealmiseks kihiks suhkur.
Maasikate külmutamiseks võib väga põhjalikke nõuandeid leida raamatus “Külmutamine” (Maalehe Raamat). Raamatu autor, “Targu talita” lugejale tuttav Toivo Niiberg soovitab magustoiduks kasutatavaid marju üles sulatada toatemperatuuril. Suhkruta külmutatud marjadele võib ilusa väljanägemise ja hea maitse huvides lisada kuuma suhkrusiirupit.
Et maasikad ei muutuks ülessulamisel vesiseks, tuleb neid sulatada aeglaselt, toatemperatuuril umbes 4–5 tundi. Serveerimiseks kõige sobilikumad maasikad peaksid olema veel külmad (kuigi mitte enam kõvad). Kord üles sulanud marju enam uuesti külmutada ei tohi, hoiatab Niiberg.
Sügavkülmutatud marjad säilivad –18° juures üheksast kuust aastani, –20° juures poolteist aastat. Seejuures säilib 50–98% neis sisalduvast C-vitamiinist.
Kompotid
Külmutamise kõrval on kõige enam maasikast ikka kompotte ja moose valmistatud. Selleks on mitu viisi.
Aedmaasikakompott I
1 kg (1½–2 liitrit) aedmaasikaid,
2,5–4 dl vett, 300–400 g (4–5 dl) suhkrut
Maasikad korjata kuiva ilmaga, kahjustatud ja riknenud marjad eraldada, marjad puhastada tupplehtedest, loputada sõelal ja nõrutada hoolikalt. Panna purkidesse, raputades vahetevahel, et rohkem marju mahuks. Üheliitrisesse purki mahub umbes 400–500 g maasikaid sõltuvalt marjade suurusest.
Suhkrulahuse valmistamiseks kuumutada vesi keema, lisada vähehaaval suhkur, keeta 2–3 minutit, riisuda vaht. Vee asemel võib kasutada ka mõnda punast mahla, siis saab hoidisele ilusama värvuse.
Suhkru kogus suhkrulahuses võib olla varieeruv. Magusama lahuse korral jääb kompottidele ilusam värvus. Tervislikkuse seisukohalt tuleks väiksema suhkrukoguse kasuks otsustada. Harilikult arvestatakse ühe liitri vee kohta 300–800 g suhkrut.
Lahuse täpset kogust on raske määrata, see oleneb marjade suurusest, viljaliha konsistentsist, õhu hulgast marjades. Soovitan oma kogemustele toetudes suhkrulahust alati veidi rohkem keeta. Kui seda puudu tuleb, kulub aega, et uus lahus teha, ülejäägi saab aga jookide või magustoitude valmistamisel ära kasutada.
Kuum suhkrulahus valada peene joana maasikatele purki vahetevahel raputades. Raputamine on tarvilik selleks, et marjade ja puuviljade vahelt eemalduks rohkem õhku.
Aedmaasikatega võib purgi või pudeli täita kuni servani ja peale valatud suhkrulahus ulatagu pooleni või kolmveerandini marjade koguse kõrgusest, sest kuumutamisel maasikad vajuvad ja suhkrulahus tõuseb kõrgemale.
Purgid katta kaanega ja kuumutada. Kuumutada tuleb 80–85° juures kas kuumas vees või ahjus. Üheliitriseid purke tuleb kuumutada 20–25 minutit. Purgid sulgeda kohe pärast kuumutamist õhukindlalt, jahutada kiiresti maha ja säilitada jahedas.
Sama valmistusviisiga võib valmistada ka segukompotte aedmaasikaga.
Aedmaasika-karusmarjakompott
1 l aedmaasikaid,
1 l karusmarju, 5 dl vett,
3 dl suhkrut
Aedmaasika-vaarikakompott
1 l aedmaasikaid,
1 l vaarikaid, 5 dl vett,
3 dl suhkrut
Aedmaasika-õunakompott
1 kg puhastatud tükeldatud õunu, 200 g aedmaasikaid, 3 dl suhkrut,
4 dl vett
Kuna aedmaasikad valmivad varem kui õunad, võib kasutada külmutatud marju. Marjad lisada (külmunult!) kuumale suhkrusiirupile ja kuumutada keemiseni. Panna purkidesse kihiti õunatükkidega. Edasi valmistada, nagu ülal kirjeldatud.
Aedmaasikakompott II
Puhastatud, loputatud ja nõrutatud maasikad panna suhkruga kihiti keedunõusse, alumiseks ja pealmiseks kihiks suhkur. Marjadel lasta seista jahedas vähemalt 3–4 tundi. Seejärel kuumutada 60–80° juures, keedunõu vahetevahel raputades ja puulusika abil marju alla surudes. Selliselt toimides kuumenevad marjad ühtlaselt.
Marjad tõsta ettevaatlikult koos tekkinud kompotivedelikuga purkidesse, purgid sulgeda õhukindlalt. Kui tekkinud suhkrulahust on liiga palju, võib selle panna eraldi purki või pudelisse ja hea joogimaterjal on kah omast käest võtta. Selliselt kompoti valmistamine nõuab küll rohkem aega, kuid see-eest saab heade maitseomadustega hoidise, milles ka C-vitamiin hästi säilinud.
Aedmaasika-mustikakompott
500 g aedmaasikaid, 500 g mustikaid, 100 g suhkrut
Kuumutada 25 minutit 85° juures. Purgid sulgeda kohe õhukindlalt ja jahutada võimalikult kiiresti. Hoida jahedas.
Aedmaasikakompott III
Selle valmistusviisi juures samuti vett ei kasutata. Puhastatud, loputatud ja hoolikalt nõrutatud marjad panna suhkruga kihiti purkidesse, alumiseks ja pealmiseks kihiks jälle suhkur, hoida jahedas. 3–4 tunni pärast, kui marjad on kokku vajunud, lisada veel marju (samuti vajunud), et purgid oleksid servani täis. Seejärel katta purgid kaanega ja kuumutada 80–85° juures. Sulgeda kohe õhukindlalt ja jahutada võimalikult kiiresti. Hoida jahedas.
Maasikamoos
1 kg maasikaid,
400 g suhkrut
Keedunõusse panna puhastatud, loputatud ja hoolikalt nõrutatud maasikad ja suhkur kihiti. Alumine ja pealmine kiht on suhkur. Hoida kaetult jahedas kohas järgmise päevani. Siis on suhkur sulanud ja pinnale tekkinud magus maasikamahl. Kui mahla on palju, võib seda vähemaks valda ja eraldi säilitada.
Panna purkidesse või pudelitesse, sulgeda ja hoida külmkapis. Selline mahl on väga hea jookide ja magustoitude maitsestamiseks. Mahl võib ka veidike käärida ja vahutada, nagu ikka toorhoidis, kuid väärtus sellest ei kahane.
Marjad lasta aeglaselt keema tõusta. Moosi keeta tasasel tulel, nõud raputada aeg-ajalt veidi. Mitte segada, vajadusel vajutada puulusikaga marju siirupisse. Moos on valmis (umbes 25 minutit pärast keemahakkamist), kui marjad on ühtlaselt siirupisse vajunud.
Pärast keetmist korjata väga hoolikalt vaht. Moos tõsta kuumalt kuumadesse purkidesse. Purgid täita ääreni ja sulgeda kohe õhukindlalt. Jahutada võimalikult kiiresti.
Segamoosidele annab maasikas originaalse maitse. Näiteks maasika-rabarberimoos tuleb ananassimaitseline, sellega saab talvel väga hea koogikatte, rukkijahu- või mannavahu.
Võib keeta ka maasika-apelsinimoosi, maasika-aprikoosimoosi, maasika-karusmarjamoosi, maasika-mustasõstramoosi. Aprikoosidel tuleb kivid eemaldada. Mustad sõstrad suruda enne keetmist puruks, samuti toimida karusmarjadega. Maasika-mustikamoosi keetes võib kasutada üsna vähe suhkrut, sest mustikad soodustavad säilitamist.
Artikkel on varem ilmunud Maalehe lisas Targu Talita, autor Sirje Rekkor
