“Kõik on toote- ja inimesepõhine, kaasa arvatud kvaliteedi ja tervislikkuse kriteeriumid,” märgib ta. Rangelt võttes saab Paalme ütlust mööda toidu tervislikkust käsitleda vaid kontekstis konkreetse inimesega, tema toitumisharjumuste ja eluviisiga.

“Vähemalt teoreetiliselt on kogu poodides müüdav sõltumata hinnast kvaliteetne, vastasel korral on tegu seaduserikkumisega,” sõnab ta. “Välja arvatud ekstreem­olukorrad, on raha mõju toiduvaliku tervislikkusele väike ja kallim valik ei pruugi olla sugugi tervislikum. Suure tõenäosusega on kallim toode oma kategoorias valdava osa tarbijate meelest paremate maitseomadustega ja seega enam nauditav.”

Kas ka tervislikum, see sõltub professori hinnangul pigem toote tarbimise kogusest ja ülejäänud toiduvalikust.

“Minu arusaamist mööda on tervisele halbade toiduvalikute tegemine seotud pigem teadmatuse ning valede toitumisharjumustega, kui et rahakotiga,” lisab ta.

Maaleht testis, kumb maitseb paremini, odavam või kallim samalaadne toode. Vaata tulemusi: